Skip to content
Frontpage » Selged hindamiskriteeriumid on sisuka kutseeksami üks eeldus

Selged hindamiskriteeriumid on sisuka kutseeksami üks eeldus

Kutsestandardist lähtuvad hindamisjuhised aitavad tagada selle, et kutseeksam ehitatakse üles asjakohastele küsimustele ja ülesannetele. Tänavustel eksamivaatlustel tõdesid Kutsekoja koordinaatorid, et hindamiskriteeriumide eesmärki tuleb kutse andjatele järjepidevalt meenutada.

Kutsekoja koordinaatorid on tänavu vaatlemas käinud 12 kutseeksamit, sh nii töömaailma kui ka koolilõpu kutseeksameid. Valdavalt olid eksamid läbi viidud nõuetekohaselt ja professionaalselt, ent koordinaatorid märkasid ka parendamiskohti.

“Positiivsena saab välja tuua, et kutse andjad olid kindlustanud eksami hea ettevalmistuse ja hindamiskomisjoni professionaalse tegutsemise ning koostöö. Parendada saab hindamismeetodite valikut ning tagasiside andmist,“ rääkis Kutsekoja kvaliteedijuht Agne Lepikson. 

Ta selgitas, et valdaval enamusel vaadeldud juhtudest olid kutse andjad hindamiskriteeriumid ja hindamismeetodid eksami eel selgelt ära määratlenud. Paaril juhul tuli koordinaatoritel hindamiskriteeriumide kirjeldamise vajadust kutse andjale siiski meelde tuletada. 

Samuti tehti ühele kutse andjale ettepanek siduda kirjaliku eksami küsimusi selgemalt kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidega ning teisel paluti sõnastada küsimusi nii, et need ei oleks mitmeti tõlgendatavad. Kuna eksamipäevad kipuvad olema väga pikad, tehti mitmele kutse andjale ettepanek, et kirjalik test ning praktiline töö võiksid toimuda eri päevadel.

Ülehindamine on asjatu ressursikulu

Vältida tuleks ülehindamist – näiteks kui kutse taotlejal on kohustus portfoolio või praktikaaruandega tõendada kõik nõutavad kompetentsid, võiks vestlus või üksiku kompetentsi demonstreerimist võimaldav praktiline töö olla ette nähtud üksnes neile,  kes mõnd teadmist või oskust pole suutnud portfoolioga piisavalt tõendada.

Ka hindamislehe detailsus peab jääma mõistlikuks, et hindaja jõuaks kõiki aspekte, sh nii erialaste kui ka üldkompetentside olemasolu jälgida.

Tagasiside andmine on oluline

Hindamiskomisjonid olid kõikidel eksamitel nõuetekohased: kaasatud olid nii koolide kui ka töömaailma esindajaid. Hindajate suhtumine eksamineeritavatesse oli reeglina toetav ja sõbralik, tagasisidet soorituse kohta anti taotlejale operatiivselt hindamise käigus.

Agne Lepikson tuletas meelde, et eksami tulemusest peab taotlejat teavitama individuaalselt, mitte teiste isikute kuuldes. Tagasiside andmine on hindamise oluline osa ning selle sisukus tuleb tagada nii taotlejate kui ka koolide jaoks. Iga taotleja peaks saama konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja arendamisvajaduste kohta ka pärast eksami lõppu.

Kui töömaailma kutse andja viib eksami läbi kutseõppeasutuses, tuleb tagasisidet anda ka koolile, et see saaks tagasisidega õppeprotsessis edaspidi arvestada.  Koolile antav tagasiside tuleks fikseerida kirjalikult, et tagada selle võrreldavus varasemate perioodidega.

Kutsekoja eesmärk kutseeksamite vaatlemisel on analüüsida kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodeid, ressursikasutust ning teha ettepanekuid eksamite kvaliteedi parandamiseks ja ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks.

Erakorralise meditsiini tehniku (tase 4) eksam Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (kool kui kutse andja)

Kell 9.00 Kutseeksamil kasutati Moodle keskkonda loodud valikvastustega teooriatesti. Positiivne testi tulemus oli aluseks praktilisele eksamile saamiseks.

Kell 9.00 Sissejuhatus eksamipäeva, hindamiskomisjoni ja -kriteeriumite  tutvustus

Kell 9.10 Jagunemine eksamitubadesse: elustamine, trauma, ravimid, toimingud

Kell 15.00 Eksamipäeva lõpetamine, hindamiskomisjoni tagasiside andmine, järelarvestuste korra tutvustamine

Kutsekoja, koordinaatori Helen Uustalu ja kvaliteedijuht Agne Lepiksoni tähelepanekud teisest päevast

Hindamiskomisjon

Hindamiskomisjon oli moodustatud töömaailma esindajatest, kellest kõigil on põhjalik  kiirabi või erakorralise meditsiini osakonnas töötamise kogemus. Hindamiskomisjon koosnes seitsmest liikmest. Elustamise ja trauma eksamitubades hindas kaks hindajat ning ravimite ja toimingute hindamistubades üks hindaja. Hindamiskomisjoni esimees liikus kogu eksami vältel erinevate eksamitubade vahel ja vajadusel pidasid hindamiskomisjoni liikmed temaga nõu eksaminandile lõpliku punktisumma vormistamise osas.

Praktiline töö

Praktiline eksam koosnes neljast tööülesandest, kus kõik ülesanded tuli sooritada vähemalt minimaalse lävendiga 60% iga ülesande osas eraldi. Esineda ei tohtinud fataalseid vigu.

Eksaminandid jaotati paaridesse. Enne ülesande sooritamist tuli neil komplekteerida ja üle kontrollida esmaabikohvrite sisu.

Hindaja esitas ülesande, milleks oli kõne häirekeskusele, kus golfiväljakul kukkus kokku ja lamas teadvusetult 70-aastane mees. Eksaminandid pidid elustamise ülesande sooritama meeskonnatööna õppenuku peal järgides elustamise algoritmi ja kasutades erinevaid võtteid, töövahendeid (hapniku balloon, AEG aparaat, vererõhu mõõtja jne) ja ravimeid.

Hindajad jälgisid elustamise protsessi, meeskonnatöö sujuvust, muutes õppenukul seisundi parameetreid ja küsides lisaküsimusi. Samaaegselt täideti eksaminandide tegevuse kohta põhjalikku hindamislehte ja anti punkte ülesande erinevate etappide sooritamise osas. Kui ülesande sooritamise aeg täitus, arvutasid hindajad punktid kokku ning eksaminandid  korrastasid ja puhastasid töökoha ja- vahendid. Hindajad teavitasid tulemustest koheselt koos põhjaliku tagasisidega −mis läks ülesande sooritamisel hästi ja mis vajas veel harjutamist.

Eksaminandid jaotati kolmesteks kiirabimeeskondadeks, kes „sõitsid“ koguvarustuses kiirabiautoga sündmuskohale. Hindaja esitas ülesande, milleks oli kõne häirekeskusele, kus 20-aastane tugevas joobes neiu kukkus neljanda korruse aknast alla. Kiirabimeeskond asus vastavalt oma pädevuspiiridele kannutanuga tegelema: tuvastati tema seisund, vigastused ja valmistati ta ette kiirabiautoga haiglasse transportimiseks. Kannatanut simuleeris inimene. Igal meeskonnaliikmel olid täitmiseks oma kindlad ülesanded. Eesmärk oli kannatanu vigastused fikseerida, kannatanu turvaliselt kanderaamiga kiirabiautosse tõsta ja haiglasse transportida.

Ülesande jooksul jälgisid hindajad kiirabibrigaadi omavahelist suhtlust, koostööd ja ülesannete täitmist. Kui ülesande sooritamise aeg täitus, arvutasid hindajad punktid kokku ning eksaminandid  korrastasid ja puhastasid töökoha ja- vahendid. Hindajad teavitasid tulemustest koheselt koos põhjaliku tagasisidega.

Lähteülesanne oli 100 kg patsiendile manustada kindlat ravimit läbi kanüüli. Esmalt tuli manustatava ravimi kogus vastavalt patsiendi kaalule välja arvutada, seejärel õige ravim leida, õige kogus ampullist süstlasse doseerida, patsiendiga suhelda ning lõpuks ravim patsiendile manustada.

Hindaja jälgis protseduuri ja küsis lisaküsimusi. Kui ülesandeks ettenähtud aeg täitus, küsis hindaja eksaminandilt veel üldiseid küsimusi ravimite kohta. Hindaja täitis hindamislehe ning eksaminand korrastas ja puhastas töökoha ja- vahendid. Hindaja teavitas tulemusest koos põhjaliku tagasisidega.

Eksaminandile anti ülesanne sooritada toimingud EMO-sse pöördunud 38-kraadise palavikuga tugevalt köhiva noormehega, kes kurtis rindkeres valu. Patsienti simuleeris inimene. Eksaminand pidi välja selgitama patsiendi kaebused, teostama EKG uuringu ja seejärel EKG tulemusi lugema. Patsiendi lahkudes tuli EMO vastuvõtutoas korrastada ning puhastada töökoht ja- vahendid.

Hindaja täitis hindamislehe ja teavitas taotlejat tulemusest koos põhjaliku tagasisidega.

Hindamine

Hindamisprotsess oli põhjalik, läbipaistev, rõhuasetus oli kutsestandardis kirjeldatud kohustuslike kompetentside hindamisel. Kutseeksami sisu oli vastavuses erakorralise meditsiini tehniku igapäevaste tööülesannetega ja hindamismeetodid otstarbekad.

Erakorralise meditsiini tehniku kutsestandardis on eesti keele oskuse nõue tasemel B2. Kutseeksam toimus eesti keeles, ilma keelt oskamata ei ole võimalik eksamit sooritada.

Hindajad alustasid hindamislehtede täitmist juba ülesande sooritamise ajal, jälgides tööprotsessi kulgemist. Kui eksamitoast olid kõik eksaminandid läbi käinud, viisid hindajad hindamislehed hindamiskomisjoni esimehele üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Hindamistulemused koondati eksaminandi kõikide ülesannete soorituste kohta. Eksami läbimine/mitte läbimine selgus teise eksamipäeva õhtuks ning vormistati  hindamisprotokollina.

Tagasiside andmine

Eksaminandile anti tulemuste kohta tagasisidet kutseeksami käigus. Kui eksaminand ei saanud teooriatestis minimaalset vajalikku punktide summat kokku, oli kutseeksam tema jaoks lõppenud. Sarnane oli olukord praktilise tööülesande puhul: kui mingi ülesande lahendamisel ei saanud taotleja minimaalset lubatud punktide summat kokku, siis ta kutset ei saanud.

Tähelepanek

Eksami korraldus oli põhjalikult läbi mõeldud ning kõik sujus ladusalt konstruktiivses ja sõbralikus õhkkonnas.

Kutsekoja koordinaatorite vaadeldud eksamid

Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 – kool kui kutse andja, eksamid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis  

Robotioperaator, tase 4 – koolilõpu kutse, Eesti Masinatööstuse Liit Tallinna Tööstushariduskeskuses

Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 – töömaailma kutse, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing

Abitreener, tase 3 (tennis) – töömaailma kutse, Eesti Olümpiakomitee  

Küünetehnik, tase 4 – töömaailma kutse, Eesti Kosmeetikute Liit

Automaaler, tase 4 – koolilõpu kutse, Autokutseõppe Liit Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis

Biogaasijaama operaator, tase 4 – kool kui kutse andja, Järvamaa Kutsehariduskeskus

Maastikuehitaja, tase 3 – kool kui kutse andja, Luua Metsanduskool

Podoloog, tase 5 – kool kui kutse andja, Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Eripuhastustöötaja, tase 3 – koolilõpu kutse, Puhastusekspert Tartu Rakenduslikus Kolledžis

Aednik, tase 4 – koolilõpu kutse, Eesti Aiandusliidu eksam Luua Metsanduskooli õpilastele Räpina Aianduskoolis

Loe lisaks:

Hindamisprotsess ei ole üksnes eksamisituatsioon

Hästi korraldatud kutseeksam toob taotleja kompetentsid päevavalgele

Galerii: kutseeksamid on tulevase töö peegeldus