Noorte karjäärinõustamine, vanemaealiste oskuspagasi väärtustamine, karjäärimuutuste soodustamine ning välistööjõu tark rakendamine on meetmed, millega pehmendada demograafilisest olukorrast tingitud aina teravnevat tööjõupuudust.
Kohtumisel haridus- ja teadusministerminister Kristina Kallasega tõi Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma välja, et kuna sündimus sajandivahetusel oli väga madal, on praegu vanuses 20-24 aastat vaid väike grupp noori ning see tingib õppekohtade kahanemise kõrgkoolides. Ent aastaks 2032 on need noored hakanud mõjutama töökäte hulka tööturul. Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eestis kümne aasta pärast ligi 31 tuhat tööealist (20-64-aastast) inimest vähem kui praegu, samas kasvab vanemaealiste osatähtsus enam kui 42 tuhande inimese võrra.
Tööturule sisenevate noorte ja tööeas inimeste arvu vähenemine esitab ühiskonnale tõsise väljakutse. Tööjõu kättesaadavus on proovikivi kõikides majandussektorites.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on demograafilist olukorda arvestades oluline toetada elukestvat õpet ning paindlikke õpiteid, mis võimaldavad kesk- ja vanemaealistel teha karjääripööret ning püsida tööturul pikalt aktiivsed. Minister viitas PIAACi uuringule, mis näitas, et Eestis on vaja enam tähelepanu pöörata täiskasvanute oskuste arendamisele ja hoidmisele. Kallas märkis, et vanemaealiste oskusi ja elukogemust tuleb senisest enam väärtustada, meie ootused üle 55-aastastele on sageli liiga madalad. Samas on näiteks staažikad õpetajad sageli oma ala parimad spetsialistid: valdavad ainet ning oskavad toime tulla nii noorte kui lapsevanematega.
Ka OSKA värske üldprognoos tõi välja, et kuigi Eesti vanemaealised püsivad aina kauem tööturul, töötavad nad tihti alla oma kvalifikatsiooni. Samas on ameteid, kus töötatakse professionaalsel tipptasemel kõrge vanuseni, näiteks teadlased, arstid, õpetajad või raamatupidajad.
Elukestva õppe soodustamise kõrval on Randma sõnul oluline tagada, et noored, kes on töömaailma sisenemas, teeksid õigeid valikuid oma eeldustest ja võimetest tulenevalt.
Mööda ei saa vaadata ka vajadusest kaasata Eestis välistööjõudu, tõdes Randma. Välistöötajate arv Eesti tööturule on viimasel kümnendil aasta-aastalt kasvanud. Kuigi Eesti töörändepoliitika eesmärk on olnud tuua riiki tippspetsialiste, siis andmed näitavad, et tegelikult on välistöötajaid ülekaalukalt enam liht- ja oskustöötajate seas. See on edasiste rändepoliitika eesmärkide seadmisel oluline mõttekoht.
Tutvu ülevaatega Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest SIIN.