Euroopa Komisjoni pakkus välja uued meetmed tööjõu õiglaseks liikuvuseks. Olulisel kohal on oskuste ülekantavas.
Euroopa Komisjon avaldas septembri alguses õiglase tööjõu liikuvuse paketi (Fair Labour Mobility Package), mille eesmärk on lihtsustada inimeste ja ettevõtete piiriülest liikumist, parandada töötajate sotsiaalsete õiguste kasutamist ning vähendada kvalifikatsioonide ja sotsiaalkindlustuse piiriülese tõendamisega seotud halduskoormust.
Pakett koosneb komisjoni teatisest ja viiest seadusandlikust ettepanekust: määrus, millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspass; määrus Euroopa Tööjõuameti tugevdamiseks; kutsekvalifikatsioonide muutmise direktiiv; direktiiv kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide kohta; oskuste ülekantavuse algatus ehk digitaalsete ja võrreldavate kvalifikatsioonide määrus (Skills portability initiative, SPI).
Oskuste ülekantavuse algatuse ehk SPI üldine eesmärk on tagada, et ühes liikmesriigis omandatud kvalifikatsioonid ja oskused oleksid teises liikmesriigis arusaadavad, kontrollitavad ja kasutatavad. Digitaalsete ja võrreldavate andmete abil soovitakse parandada oskuste ja tööjõuvajaduste vastavusse viimist, vähendada oskuste alakasutust ning hõlbustada piiriülest töötajate liikuvust.
Komisjoni SPI ettepanek on üles ehitatud kolmele õiguslikule sambale.
-
Oskuste ülekantavuse määrus– kvalifikatsioonide digitaliseerimine ja võrreldavus
See on uus määrus kvalifikatsioonide ja oskuste ülekantavuse kohta, mis puudutab nii reguleeritud kui ka reguleerimata kutsealasid. Erinevalt kutsekvalifikatsioonide direktiivist ei piirdu määrus reguleeritud kutsealadega, vaid käsitleb kogu tööturgu, sealhulgas reguleerimata ametikohti, kus kvalifikatsioonide võrreldavus on seni olnud peamiselt tööandjate hinnata.
Liikmesriigid peavad tagama, et kvalifikatsioonid oleksid väljastatavad standardiseeritud digitaalse tõendina ning kättesaadavad EU digitaalse isikutuvastuse tasku (EU Digital Identity Wallet) kaudu.
EUDI Wallet ei ole ettepanekus üksnes kvalifikatsioonide hoidmise vahend, vaid kogu SPI keskne tehniline infrastruktuur. Kvalifikatsioonide väljastamine, esitamine, kontrollimine ja piiriülene kasutamine on kavandatud tuginema ELi digitaalse identiteedi ökosüsteemile. Seetõttu on SPI lisaks tööjõu liikuvuse algatusele ka oluline digitaalsete avalike teenuste ja andmevahetuse projekt.
EL tasandil ühtlustatakse eelkõige digitaalse tõendamise vorm, andmed, autentsuse kontroll ja võrreldava teabe esitamine. Määrus ei harmoniseeri haridussüsteeme ega muuda eri riikide kvalifikatsioone automaatselt samaväärseks, vaid loob nende võrdlemiseks ühise digitaalse ja informatsioonilise raamistiku.
Lisaks:
- liikmesriikidel peavad olema ajakohased kvalifikatsioonide registrid, mis peavad olema ühendatud Europassi platvormiga;
- komisjoni loodav (uus) kvalifikatsioonide võrdlemise tööriist, mis aitab eri liikmesriikide kvalifikatsioone mõista ja võrrelda;
- kvalifikatsioonide kirjeldamisel nähakse ette Euroopa oskuste klassifikaator (ESCO) oskusterminoloogia kasutamine võimaluse korral;
- liikmesriigid peaksid võimaluse korral kaasama oma riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse ka mikrokvalifikatsioonid;
- kvalifikatsioonide tasemete võrdlemisel kasutatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (EQF).
Ettepanek keskendub reguleeritud kutsealadele, kus lisaks kvalifikatsiooni tõendamisele on vaja teises liikmesriigis ametlikku tunnustamist. Komisjon soovib muuta tunnustamismenetluse kohustuslikult digitaalseks, kasutades uut ELi ülest veebiplatvormi, mis on seotud EUDI Walleti ja olemasoleva ELi siseturu infosüsteemiga (IMI). See võimaldaks tööandjatel ja ametiasutustel eri riikide õppekavu ning oskustasemeid kiiresti omavahel võrrelda ja kontrollida. Eesmärk on vähendada tunnustamise aega praeguselt ligikaudu kolmelt kuult viiele nädalale ning vähendada vajadust esitada korduvalt dokumente, mis on juba teise liikmesriigi ametiasutustel olemas.
Samuti soovitakse laiendada automaatse tunnustamise võimalusi. Komisjon alustas füsioterapeutidest ning sama lähenemist on soov laiendada teistele tööjõu nappusega kutsealadele (mida on tuvastatud 10). Ühised koolitusraamistikud võimaldaksid automaatset tunnustamist juhul, kui liikmesriikide vahel on võimalik kokku leppida kutsealal nõutavates ühistes teadmistes, oskustes ja pädevustes.
Ettepanek loob ühised ELi menetlusreeglid väljaspool ELi omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. Praegu erinevad menetlused liikmesriigiti oluliselt ning võivad võtta keskmiselt umbes 14 kuud; Komisjoni eesmärk on viia menetlus ühiste reeglite abil ligikaudu nelja kuuni.
Lisaks pakutakse teatud kutsealade puhul välja automaatse tunnustamise süsteem, mis põhineks kolmandas riigis asuva õppeasutuse või õppekava eelneval kontrollimisel ja vastavusel ELi nõuetele. Esialgu hõlmaks see seitset kutseala, millele ELis kehtivad juba ühised minimaalsed koolitusnõuded: arstid, üldõed, hambaarstid, ämmaemandad, veterinaararstid, proviisorid ja arhitektid. Liikmesriikidele jääks siiski õigus otsustada, keda riiki lubatakse ja millistel tingimustel konkreetsel kutsealal tegutseda.
Kui Euroopa Parlament ja nõukogu algatused vastu võtavad ning peamised meetmed jõustuvad, on kavas kvalifikatsioonide ja oskuste ülekantavuse muudatusi rakendama hakata järk-järgult: ELi-väliste kvalifikatsioonide lihtsam tunnustamine kahe aasta jooksul pärast vastuvõtmist, digitaalsed kvalifikatsioonid ELi digitaalse identiteedi rahakotis ja reguleeritud kutsealade lihtsam tunnustamine kolme aasta jooksul.
Taust
2024. aastal elas 14 miljonit eurooplast mõnes teises ELi riigis , sealhulgas üle 10 miljoni tööealise inimese (3,9% ELi tööealisest elanikkonnast). Samal ajal ütles 18% hiljutises Eurobaromeetri uuringus vastanutest, et nad sooviksid välismaal töötada.
Loe lisaks
Oskuste Kompass – kas tulevikutööriist VÕTA protsessis?
Vaata infotundi järele: kompetentside hindamise juhendmaterjal