Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite sooritamise protsent on viimasel kümnendil olnud tõusutrendis. Rangete ohutusnõuetega erialadel positiivse tulemuse saamiseks on eriti oluline, et kutse taotleja oleks kõrgelt motiveeritud eriala omandama.
Kutsetunnistusi kokku väljastati Eestis 2023. aastal 106 kutse andja poolt ligi kolmteist ja pool tuhat. Neist pooled jagati kutseõppe lõpetajatele. Kutseõppe lõpus korraldavad kutseeksameid kutse- ja erialaliidud ehk koolilõpetajate oskusi hindavad töömaailma eksperdid. Konkursiga valitud kutse andjad hindavad kutseeksami sooritust kõikides koolides sama standardi alusel. See tagab, et kutsetunnistuse saavad need taotlejad, kelle oskused ja teadmised vastavad tööturu nõuetele.
Aasta-aastalt on koolilõpetajate eksamitulemused paranenud. Koolides, kus kutseõppe lõpus toimuva kutseeksami viis läbi konkursiga valitud kutse andja, sooritas eksami 2023. aastal 86% kutse taotlejatest. Kuna kutseeksamid on mittehindelised, vaid lävendieksamid, siis võib öelda, et enamuse kutseõppe lõpetajate kutsealaseid teadmisi ja oskusi hinnati headeks.
Enim kutsetunnistusi väljastati sotsiaalhoolekande valdkonnas, nt kutsetunnistusega lapsehoidjaid, hooldustöötajaid ja tegevusjuhendajaid lisandus tööturule kokku üle seitsmesaja. Pea sama arvukalt lisandus oskajaid töökäsi sellistel ehitusega seotud erialadel nagu sisetööde elektrikud, maalrid ja plaatijad.
Motivatsioon on oluline
Kõige kõrgem sooritamise protsent oli mullu kutseõppe lõpus põllumajanduse erialadel, kus näiteks taimekasvataja kutse taotlejaid oli 118 ja neist sooritas eksami 112 (95%). Sama kõrge tulemuslikkusega olid ka kondiitrite kutseeksamid, kus 213 kutse taotlejast jõudis kutsetunnistuseni 203 (95%).
Kõrgeim mittesooritanute osakaal kutseõppe lõpus oli 2023. aastal puidutöötlemise valdkonnas – 37% (2021 – 35%) ning autoerialadel – 21% (2022 – 19%).
Puidutöötlemise valdkonnas on koolilõpetajate seas kutseeksamil ebaõnnestujate arv suur seal, kus õppijad ei plaanigi erialasele tööle asuda, rääkis Eesti Mööblitootjate Liidu esindaja Eneli Org. Kuna kutseeksam on kutsekooli lõpetajatele kohustuslik, toob eksam selgelt välja need, kelle motivatsioon, teadmised ja oskused ei ole kutse saamiseks piisaval tasemel. Nii on näiteks mitu aastat olnud palju ebaõnnestujaid tisleri erialal, kus kutseeksamit ei peeta oluliseks ning soovitakse vaid kool lõpetada. Mullu läbis eksami pisut üle 60% kutse taotlejatest.
OSKA uuringust selgub, et tisleri eriala lõpetajast rakendus hiljem erialasel tööl üksnes 25%.
Suur mittesooritanute osakaal on ka puidupingioperaatori erialal. Org tõi välja, et sellel õppekaval on suur hulk hariduslike erivajadustega õpilasi. Kuigi neil kutseeksam sageli ei õnnestu, kiitis Org taotlejaid julguse eest proovida, sest HEV õpilastele ei ole kutseeksam õppe lõpus kohustuslik.
Sarnased põhjused on ka autoerialade kutseõppes. Autokutseõppe Liidu esindaja Ahti Aasala tõi välja, et madala soorituse taga on osa õppijate vähene motivatsioon, ent ka kooliti kõikuv õppekvaliteet. Ligi kolmesajast kutsetaotlejast jõudis kutsetunnistuseni pisut üle poole ehk 165 lõpetajat. On koole, kus autoerialade tase ning kutseeksami sooritamise protsent on väga kõrge läbi aastate, näiteks Rakvere ja Kuressaare ametikoolides. Teisalt on aga ka koole, kus suur osa eksamile tulnuist ei pääse läbi juba teooriakontrollist.
Aasala toonitas, et kõiki kutse taotlejaid hinnatakse sama standardi alusel ning kutse andja ülesanne on jälgida, et kutsetunnistuse saaksid need, kelle kätte on turvaline mootorsõiduki eest hoolitsemist usaldada.
Nii puidutöötlemise kui ka autoerialad on kõrge riskiga tööalad. Isegi väikesed eksimised töises tegevuses võivad tähendada ohtu kas töötajale endale või kliendile. Seetõttu on kutseeksamite nõuded karmid ja hindamine range.
Uus hindamismeetod tõi positiivse muutuse
Ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas (IKT) on varem olnud kutseeksamid kõrge ebaõnnestumise osakaaluga. Nüüd on see trend muutunud. Kui eelneval viiel aastal on kutsetunnistusega lõpetajate osakaal kõikunud 58–75% vahel, siis 2023. aastal sai kutsetunnistuse 91% lõpetajatest.
BCS Koolituse esindaja Merje Vaide sõnul on siin taga otsus kutseeksami sisu uuendada. Kui varasemalt pidi taotleja tegema kolm rahvusvaheliselt tunnustatud (EUCIP) eksamit, siis alates 2023. aastast tuleb teha eksamitöö, mis koosneb teoreetilisest osast ja praktilise lahenduse loomisest.
„EUCIPi testiküsimused olid väga keerulise sõnastusega ning olid ka ajale jalgu jäänud,“ selgitas Vaide, miks oli test eksamineeritavale raske. „Uus eksamitöö võimaldab paremini aru saada taotleja praktilistest oskustest ja nende rakendamisest,“ lisas ta.
Vaide sõnul on neil koolidega väga hea koostöö ning koolid on aidanud kaasa kutseeksamite paremaks muutmisel.
Lõpetajaid hindavad eksperdid
Kutseõppe lõpus toimus 2023. aastal 713 kutseeksamit ja kutseeksameid tehti 46 kutsealal kõigis 33 kutseõppeasutuses. Kutseeksameid korraldasid 43 kutse- ja erialaliitu, kaasates hindajatena üle 1500 töömaailma eksperdi.
Tööandjate koostatud ja läbi viidud kutseeksamid loovad võimaluse erapooletult ja sama mõõdupuuga hinnata erinevate koolide lõpetajate oskusi. Koolilõpetaja jaoks on kooli lõpus saadav kutsetunnistus kvaliteedimärk tööturule sisenemisel. See on esimene tugev kivi tööalase karjääri ladumisse ning sellele võivad tulevikus jätkuks saada kõrgemate tasemete kutsed.
Loe lisaks