Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise ühingul PROLOG on alates 1. detsembrist 2011 õigus anda välja tarneahela- ja ostujuhi kutseid.
Erinevate kutsestandardite loomisega on Eestis tegeletud juba aastaid, kuid tarneahela- ja ostujuhi kutsestandardid on Eestis täiesti uued. Kutsestandardite loomisel andsid tugeva panuse nii valdkonna ettevõtjate esindajad kui ka lektorid kõrgkoolidest.
Kutsetunnistus on kvaliteeditõend, mis kinnitab vastava tunnistuse valdaja erialaseid kompetentse. Varasemalt oli Eesti kutsesüsteem 5-tasemeline, kuid 2008. aasta 1. septembril jõustunud kutseseadusega mindi üle Euroopa kutsetega ühilduvale 8-astmelisele süsteemile. Tasemed erinevad töö keerukuse, vajalike oskuste ja teadmiste osakaalult, töötajalt nõutava iseseisvuse ja vastutuse osakaalult.
Äsja valminud ostu- ja tarneahelajuhi kutsestandarditele on omistatud uue raamistiku järgi tasemed 6 ja 7. Tasemele 6 vastab bakalaureusekraad või rakenduskõrghariduse diplom ning tasemele 7 magistrikraad või integreeritud kõrgharidusõppe diplom.
Ettevõtetele on kriitiliseks eduteguriks kvalifitseeritud tööjõud. Kutsestandard on siin tööandjale suureks abiks. Kutsestandarditega on kaardistatud töötaja vajalikud kompetentsid – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning kogemus. Seega võib ettevõte olla kindel, et kutset omav töötaja on kompetentne oma tööd tegema. Lisaks aitab kutsesüsteem hoida kokku ettevõtte kulusid, kuna tööandja ei pea tegelema kutset omava töötaja oskuste kindlaks tegemisega ning ühtlasi välditakse ka töötaja ülekoolitamist. Samuti on kutsestandardid ettevõttele abivahendiks täiendkoolituste planeerimisel ning ametijuhendite ja personalikuulutuste koostamisel.
Jekaterina Ossipova sõnul, kes on äsja valminud ning Haridus- ja Teadusministeeriumis kooskõlastusel oleva tarneahela juhtimise magistriõppekava üheks autoriks, vastab värske õppekava Kutsekoja kinnitatud tarneahelajuhi kutsestandardile. See annab lootust, et juba paari aasta pärast on tööturule sisenemas hulk kvalifitseeritud noori tarneahelajuhte.
Uue kutsestandardi järgi on tarneahelajuht strateegilise tasandi juht, kes töötab tootmis- ja kaubandusettevõtetes, vastutades kliendinõudluse rahuldamisele suunatud äritegevuse eest. Lisaks vastutab tarneahelajuht pakkumise ja nõudluse sünkroonis hoidmise ning optimaalsete varude olemasolu eest kogu tarneahela ulatuses.
Ostujuht on see-eest ettevõttes ostutööd korraldav isik, kelle tööülesanneteks on muuhulgas osta ettevõtte tegevuseks vajalikke materjale, kaupu ja teenuseid õige ajal, õiges kohas ning õige hinna- ja kvaliteedisuhtega, kasutades selleks optimaalselt ressursse. Samuti on tema oluliseks tööülesandeks tarnijate haldamine.
Kutsestandardite kasutuselevõtmise ja siseriikliku süsteemi olemasoluga luuakse pinnas, et oleks võimalik võrrelda Eesti tööjõu kvaliteeti teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ühtlasi võimaldab kutseandmise süsteem paremini planeerida ja hinnata inimressurssi riiklikul tasandil.
Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) logistika arendusjuhi Aivo Viljamaa sõnul on ETKs tänaseks päevaks praktiseeritud kutsestandardite kasutamist üsna laialt. Heaks näiteks on laopidaja kutset omavad töötajad. Kuna viimastel aastatel on laotöö muutunud oluliselt rohkem IT-põhiseks, siis eeldab see veelgi kvalifitseeritumat tööjõudu.
Aivo Viljamaa hinnangul on konkurentsis oluline, et töötajad oleksid kvalifitseeritud ning omaksid kutset. Kokkuvõttes on siiski edukam just see ettevõte, kellel on kõige pädevam ning paremini kvalifitseeritud töötajaskond. Kompetentse tööjõu otsinguil ja töötajaskonna koolitamisel tulevadki appi kutsestandardid.
Töövõtja jaoks on hea omada kutsetunnistust, sest see suurendab märgatavalt hea töökoha leidmise võimalust. Kutsestandard annab töötajale infot, milline kompetents on vajalik kutsealal edukaks tegutsemiseks. Tänu sellele infole on võimalik hinnata oma oskusi ja teadmisi ning vajadusel läbida vajalikke koolitusi, et oma väärtust tööturul veelgi tõsta. Kutsetunnistuse omamine muudab töötaja väga hinnatuks.
Kuna kutsestandardid peegeldavad teadmisi ja oskusi, mida tööturul vajatakse, on nad suurepäraseks abivahendiks ka koolitajatele. Koolitajal on standarditest lähtudes oluliselt lihtsam koostada koolituskavasid ja -programme, sest need loovad selguse koolitusvajaduste osas ning annavad koolitajale kindluse, et õpetatavad teadmised ja oskused on just need, mida vajatakse.
Hetkel saavad kutse- ja kõrgkoolide lõpetajad küll diplomi, kuid see ei viita veel vajaliku kvalifikatsiooni olemasolule ega kompetentsusele. Sagedasti esineb olukordi, kus vaatamata kooli lõpetamisele puuduvad lõpetajal vajalikud oskused, et tööturul edukalt hakkama saada. Kõik uued kutsestandardid on kompetentsipõhised ning sisaldavad vastavate kompetentside kirjeldusi, hindamiskriteeriume ja -viise. Kuna uued kutsestandardid on koostatud lähtuvalt Eesti tööturu vajadustest, siis on nad õppeasutustele väärtuslikeks abivahenditeks õppekavade koostamisel ja korrigeerimisel, rahuldamaks paremini ka tööturu nõudlust.
Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga, olles vastlõpetanutele ning juba antud erialal töötavatele spetsialistidele juhendavaks materjaliks kompetentsuse arendamisel. Juba selle aasta sügisest plaanitakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostööl valminud õppekava alusel asuda õpetama magistritasemel tarneahelajuhte. Uute standarditega saab tutvuda Kutsekoja kodulehel: Tarneahelajuht (tase 7) ja Ostujuht (tase 6). Huvi korral kutseeksamite sooritamise vastu, tuleb võtta ühendust PROLOG-i juhatusega kodulehe www.prolog.ee kaudu. Neli aastat kehtiva standardi kinnitab Kutsenõukogu.
Illimar Paul
PROLOGi juhatuse esimees
Allikas: Äripäev