Õpetaja kutsestandardite uuendamine on jõudmas lõpusirgele ning jaanuaris loodetakse alustada avaliku arvamusküsitlusega. Kutsestandardeid uuendades on olnud eesmärk muuta need lihtsamaks, paremini mõistetavaks ning hoida kooskõla haridusleppega.
Õpetajate kutsestandardeid uuendav töörühm on koos käinud alates käesoleva aasta veebruarist. Töörühma esindaja, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste sõnul lepiti juba alguses kokku, et kutsestandardid tuleb muuta senisest lihtsamaks, vähendades hinnatavaid kompetentse ja tegevusnäitajaid ning jättes välja kõik, millel ei ole praktilist väljundit.
Teine suur eesmärk oli hoida kooskõla haridusleppega. Lisaks taheti koostada kutsestandardid nii, et nende alusel saaksid kutset taotleda ka huvihariduse ja abiõpetajad.
Neli taset
Uues õpetajate kutsestandardite süsteemis on olemas 5.-8. taseme kutsed. 5. tasemel on abiõpetaja, 5. ja 6. tasemel huvihariduse õpetaja, 6. tasemel ka lasteaiaõpetaja, 7. tasemel õpetaja, 7. või 8. tasemel vanemõpetaja ning 8. tasemel meisterõpetaja. Pedaste selgitas, et arutelu, kas vanemõpetaja kutse tuleb 7. või 8. tasemel, alles käib ning sõltub sellest, millisena sõnastatakse lõplikud tegevusnäitajad.
Alates 7. tasemest ei eristata enam, kas tegemist on huvihariduse, abiõpetaja, lasteaiaõpetaja või õpetajaga – kõrgemate tasemete õpetaja kutset on võimalik taotleda neil kõigil. Kutse taotlemise eelduseks on 5. tasemel keskharidus, 6. tasemel bakalaureuse kraad ja alates 7. tasemest magistrikraad.
Kutsestandardite lihtsustamise eesmärgil on välja jäetud spetsialiseerumised ja valitavad kompetentsid, kuna neil puudub praktiline väljund: reaalses elus üldiselt ei tehta tööülesannete määramisel erisusi selle alusel, kas õpetajal on tõendatud täiendav kompetents hariduslike erivajadustega õpilaste toetamises või digipedagoogikas, ka ei maksta sellest lähtuvalt kõrgemat töötasu.
Kohustuslikke kompetentse on vähem
Kohustuslike tööosade kirjeldamisel hoiti ühist joont haridusleppega. Kohustuslikud tööosad ja nendega seotud kompetentsid kutsestandardites on järgmised.
- Iseenda tööheaolu ja professionaalsuse tagamine
1) tervise hoidmine, 2) tasakaalu hoidmine, 3) karjääritee kujundamine, 4) teadmiste ajakohastamine, 5) uurimuslik lähenemine
- Õppijate toetamine
1) õppija eripärade tundmaõppimine ja arvestamine, 2) suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine, 3) väärtuste kujundamine ja järgimine, 4) õppijate võimestamine, 5) üldpädevuste arendamine, 6) õpetamise kavandamine ja õpetamine, 7) õppematerjalide valimine, kohandamine ja koostamine, 8) ainesisu käsitlemine, 9) tagasiside andmine ja hindamine
- Enda organsatsiooni ja selle inimestesse panustamine
1) eesmärkidest lähtumine, 2) organisatsiooni väärtused ja kultuur, 3) koostöö kolleegidega oma organisatsioonis, 4) turvaline töökeskkond, 5) kolleegide professionaalse arengu toetamine, 6) suhtlemine ja koostöö lapsevanematega, 7) info ja andmed organisatsioonis
- Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
1) koostöö ja panustamine valdkonna või erialaühenduste töösse, 2) koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö, 3) õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine, 4) pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas
Pedaste märkis, et kuigi kohustuslike kompetentside poolest kõige mahukam osa on õppijate toetamine, on teadlikult seatud esikohale õpetaja enda tööheaolu ja professionaalsuse tagamine, sest sellest algab õpetaja töö edukus. Õppijate toetamine saab reaalsuseks siis, kui õpetaja enda heaolu on tagatud, sõnas ta.
Tulevikuoskused ja üldoskused
Uutes kutsestandardites on sõnastatud ka tulevikuoskused ja üldoskused. Tulevikuoskuste kirjeldamisel on silmas peetud, missuguses suunas võiks õpetaja töö muutuda ning millele tulevikku arvestades on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Tulevikuoskuste alajaotuses tuuakse välja, et tulevikus on õpetaja töös veelgi olulisem paindlikkus, kohanemine, teaduspõhisus (enda kursishoidmine uute teadmistega, sh nii aine, pedagoogika, õppimise ja õpetamise alused, süsteem), mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õpetamine, heaolu kujundamine (sh heaolu iseendaga).
Üldoskuseid hinnatakse kutse andmisel koos kohustuslike kompetentsidega, mitte eraldi. Kutsestandardites on välja toodud kaheksa õpetaja töös kõige olulisemat üldoskust.
- Mõtlemisoskused: analüüsi- ja sünteesioskus, õppimisoskus, innovatsioonipädevus
- Enesejuhtimisoskused: väärtustest lähtumine, säilenõtkus
- Lävimisoskused: suhtlemisoskus, koostööoskus, digipädevus
Margus Pedaste avaldas lootust, et juba peagi saab hakata uuendatud õpetaja kutsestandarditele tagasisidet koguma. Alates jaanuarist on kavas arutelu- ja kaasamisseminarid. Kui kõik läheb plaanikohaselt, võiks uuendatud kusestandardid saada kinnitatud ning hakata kehtima 2025. a teises pooles.