Skip to content
Esileht » Vee- ja kanalisatsiooniinseneriks ning tehnikuks õppijaid ei jagu tuleviku töökohtade täitmiseks

Vee- ja kanalisatsiooniinseneriks ning tehnikuks õppijaid ei jagu tuleviku töökohtade täitmiseks

Tööturul jääb lähitulevikus puudu veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneride, veekäitlusoperaatorite, veevärgilukkseppade ning jäätmeveo autojuhtide ametite täitjatest, selgus OSKA tuleviku-uuringust.

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on veemajanduses vanemaealiste töötajate osakaal üks Eesti suurimaid.”45% veemajanduses töötajatest on üle 55aastased, mis tähendab, et lähiaastatel on vaja neid asendada. Näiteks vabasid töökohti vee- ja kanalisatsiooniinseneridele saab lähitulevikus olema kaks korda enam kui eriala lõpetajaid,” ütles Rosenblad.

Uuringu järgi tuntakse veemajanduses puudust ka automaatika-, elektri- ja tehnoloogiaoskustega veekäitlusoperaatoritest. Jäätmekäitlusettevõtted on suurtes raskustes jäätmeveo autojuhtide ja masinajuhtide värbamisega. Neile pakutav palk on transpordisektoriga võrreldes suurem, kuid töö nõuab laitmatuid sõiduoskusi ning head füüsilist vormi.

Uuringus rõhutati ka keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste arendamise vajadust kõigil elualadel, sest ainult nii on võimalik üle minna jätkusuutlikumale majandamisele.

Ülevaade uuringu olulisematest tulemustest

OSKA vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna uuring

OSKA vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Skip to content