Oskusi, mida tänane tööandja oma ettevõttesse vajab, ei saa alati kokku võtta mõne teada-tuntud ametinimetuse alla. Teisalt on inimestel kompetentse, mida diplomiga tõendada ei saa. Osksute võtmes rääkimine aitab õiged inimesed, töökohad ja õppimisvõimalused kokku viia. Ühise keele oskustest kõnelemiseks annab Oskuste Kompass.
Oskuste puudujääk on kasvav probleem kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Komisjoni tänavuses raportis [1] tuuakse välja, et 63% küsitletud väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest oli raskusi vajalike oskustega tööjõu leidmisel. Kõige teravam nappus on tehnikaalastest ja roheoskustest.
Oskuste defitsiidi üks põhjus on oskuste lõhe – see, mida inimesed õpivad, et klapi kokku sellega, mida tööturg tegelikult vajab. Haridus- ja töömaailma paremaks ühildamiseks on mõlemas hakatud kutsepõhiselt lähenemiselt üle minema oskuspõhisele. Oskuspõhine lähenemine võimaldab kirjeldada ameteid, õppekavasid, aga ka indiviide kompetentsiprofiilide kaudu. Nii saab väärtustada inimesel olemas olevaid oskusi laiemalt, mitte üksnes omandatud kutseala võtmes.
Töömaailm on suunda muutnud
Tööturul on nihe oskuspõhisusele juba toimunud. Personali strateegiliselt planeerivad ettevõtted keskenduvad värbamisel ennekõike oskustele, mida nad vajavad, et tagada parim kvaliteet näiteks uute toodete ja teenuste arendamisel.
Alati ei ole otsitavad oskused kokku võetavad levinud ametinimetuse alla. Kui oskusi ükshaaval töökuulutuses loetlema hakata, võib aga tekkida küsimus, kuidas ühte või teist oskust nimetada, nii et selle sisu oleks kõigile ühtmoodi mõistetav – näiteks mida ikkagi peab praktikas oskama inimene, kellelt oodatakse häid roheoskusi või projekti juhtimise oskust?
Sellises olukorras on abi klassifikaatorist, kus oskused on ära defineeritud ning ühtsetel alustel kirjeldatud [2]. Euroopa Komisjon on loonud Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori ESCO [3]. Klassifikaator toimib nagu sõnastik, mis kirjeldab ja liigitab ELi tööturu ning haridus- ja koolitusteenuste jaoks asjakohaseid ameteid ja oskuseid. Klassifikaator on abiks näiteks inimestele, kes soovivad leida oma oskustele vastavat töökohta; tööandjatele otsitavate osksute kirjeldamisel; õppekavade koostajatele jt.
Eesti oskute süsteemiga saab juba tutvuda
ESCOle tuginedes on EL liikmesriigid loomas oma oskussüsteeme, mis võtavad arvesse iga riigi enda eripärasid. Eesti oskuste süsteem valmib Kutsekoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Töötukassa koostöös. ESCO kõrval on sisu loomisel toetutud kutsestandarditele [4] ning OSKA uuringutele [5].
Eesti osksute süsteem valmib kolmes etapis. Esimesena sai tänavu maikuus testimiseks valmis oskuste kirjeldamise veebikeskkond Oskuste Kompass. See on veebitööriist, mis aitab tuhandete oskuste, sadade ametite ja kümnete töövaldkondade hulgas paremini orienteeruda ning teadlikumaid karjääriotsuseid teha. Oskuste Kompassis on kirjeldatud üle 2500 oskuse ning üle 400 Eesti tööturu jaoks kõige olulisema ametiprofiili. Juba olemas olevale oskuste kirjeldamise keskkonnale lisanduvad oskustega seotud teenuste keskkond 2025. aastal ning oskuste analüüsikeskkond 2026. aastal.
Kutsesüsteem muutub paindlikumaks
Eesti oskuste süsteemi loomine on üks osa 2022. aastal käima lükatud kutsesüsteemi reformist, mille eesmärk on siduda haridus- ja töömaailma tugevamaks tervikuks.
Kui praegu tuginevad kutseõppekavad kutsestandarditele, mille uuendamine on töömahukas ja pikaajaline protsess, siis tulevikus saavad mittereguleeritud kutsete puhul õppekava aluseks olla ka kompetentsiprofiilid. Ehkki õppekavade aluseks olevate kompetentsiprofiilide loomine eeldab jätkuvalt kokkulepet tööturu osapoolte vahel, on nende loomine ja kinnitamine paindlikum kui praegune kutsestandardite koostamise protseduur.
Oskuste süsteem ei tule olemasoleva kutsesüsteemi asemele, vaid lisandub praegusele süsteemile juurde. Kutsestandardeid luuakse ka edaspidi, aga eelkõige reguleeritud kutsete kirjeldamiseks.
Oskuste Kompassi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi Reform“.
[1] Keskkonna- ja tehnikaalased oskused on Euroopas defitsiidis
[2] https://hbr.org/2023/09/reskilling-in-the-age-of-ai
[4] https://www.kutseregister.ee/et/standardid/standardid_top2/
[5] https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/
Siret Trull, Kutsekoda