Burning Glass Instituudi uuringud näitavad, et keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes teisenevad need veelgi, ent paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused (ingl human skills) need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Töökohtade DNA on muutunud: selgepiiriliste ametite asemele on tekkinud hübriidid, kus on tarvis teadmisi eri valdkondadest, rääkis The Burning Glass Instituudi president Matt Sigelman Kutsekoja konverentsil “Elukestva õppe paradoksid” esinedes.
Näiteks andmeteadlase amet, mis on tihedalt läbi põimunud raamatupidaja ameti „genoomiga“, tekkis alles kümmekond aastat tagasi, ent on juba oluliselt modifitseerunud. Kui algselt oli antud töös kõige olulisem andmete haldamise oskus, siis nüüd peavad andmeteadlasel kindlasti olema ka programmeerimisoskus ja ettevõtlusoskused (arusaam ettevõtete toimimisloogikast). Teisalt ei ole andmehaldus enam miski, mida peaks oskama üksnes andmeteadlane. Näiteks turundusspetsialistil on tarvis andmeid analüüsides otsustada, kellele milliseid sõnumid ja millise kanali kaudu suunata. Sotsiaalmeedia valdamine, digitaalse turundamise ning projektijuhtimise oskused on muutunud antud valdkonnas möödapääsmatuks, samas kui tekstide koostamise töö on tehisintellekt (AI) suures osas inimeselt üle võtnud.
Sigelman tõi välja, et viie aastaga on oskusnõuded tippastme ametikohtadel muutunud keskmiselt 37% ning küsis, kas saame öelda, et sama palju on muutunud ka õppekavade sisu. Ta tõdes, et haridussüsteemil on raske reageerida tööturu tegelikele vajadustele, kui muutused toimuvad nõnda kiiresti nagu me käesoleval ajal näeme. Seda enam, et teisenemine toimub mitmes dimensioonis. Töötajal peavad olema oskused varasemast laiemal skaalal – tarvis on teadmisi eri valdkondadest ja valdkondade üleseid oskusi. Samal ajal käib tehnoloogia arenguga kaasas oskuste taseme tõus – ajal mil madalamat oskustaset nõudvad tööd teeb ära masin, peab inimene sisenema tööturule vähemalt keskmiselt oskustasemelt.
Inimene peab muutuma efektiivsemaks
Kuigi tehnoloogia areneb ning oskusnõuded uuenevad pidevalt, on praegu toimuvad muutused varasemast sügavamad, kinnitas Sigelman The Burning Glass Instituudi uuringutele tuginedes. Oluline tegur on generatiivse tehisintellekti areng.
Sageli arutletakse selle üle, kui palju AI tulek uusi töökohti juurde loob või millised ametid kaovad. Sigelmani hinnangul peaks fookuses olema aga hoopis küsimus, milliseid oskusi on meil tehisintellekti ajastul tarvis, et olla efektiivsemad ning tehnoloogia abil oma tööd tõhusamalt teha.
Vastus küsimusele on – vajame inimlikke oskuseid ehk põhioskuseid ehk võtmepädevusi, nagu suhtlemisoskus, kriitiline mõtlemine, meeskonnatööoskus jms. Põhioskused on küll justkui püramiidi vundamendikiht, millele laotakse kõik muud, sh erialased oskused, ent paradoksaalselt näitavad uuringud, et mida kõrgemale inimene karjääriredelil tõuseb, seda enam nõuavad tööandjad neilt just häid põhioskuseid.
„Inimesed, kellel tööturul kõige paremini läheb, neil reeglina on head põhioskused,“ sõnas Sigelman.
Isegi tehnoloogiaga tugevalt seotud ametialadel on võtmepädevused, nagu kirjaoskus, probleemide lahendamise oskus, loovus ja koostööoskus kõrgemalt hinnas kui kunagi varem. Põhioskused loovad inimese ümber kaitsevalli ning aitavad olla tööturul vastupidavamad. Seetõttu peab koolitustel pöörama erialaoskuste õpetamise kõrval kindlasti tähelepanu ka võtmepädevustele.
Õiged oskused tuleb ära tunda
Sigelman toonitas, et kuigi oskustel on värbamisel kaalukas roll, on kvalifikatsioon endiselt tähtis, eriti teatud erialadel, nagu näiteks meditsiin. Juba koolist peavad noored saama kaasa oskuste pagasi, mis võimaldab siseneda tööturule edukalt. Kuid sama oluline on pakkuda võimalust oskuste lünki täita neil, kes tahavad liikuda ühelt töökohalt teisele. Selleks sobivad täiendkoolitused, mikrokvalifikatsioonid, töökohapõhine õpe jm.
Oskustest ei tohiks mõelda mitte ainult üksikisiku karjääri võtmes, vaid kogu tööturu ja riigi konkurentsivõime kontekstis. Tuleb hinnata, millised oskused on olemas konkureerivates ettevõtetes või siis teistes riikides meie jaoks prioriteetsetes sektorites. Tarvis on hinnata, kuidas paigutuvad olemas olevad oskused kaardile võrreldes sellega, kuhu majandus liigub, määratleda, millised on tulevikuoskused.
Oluline on näha laiemat pilti – millised valdkondade ülesed oskused on olemas ning kus saaks ühe eriala inimeste teadmisi rakendada teise valdkonna arendamisel. Näiteks ei peaks IT-osksutest mõtlema sektoripõhiselt, vaid kui osksute komplektist, mida on tarvis üle kogu majanduse.
Oskused, mida teistel ettevõtetel või riikidel pole, on need, mille varal saab tõusta turuliidriks. Õigetesse oskustesse investeerimisel on edu garanteeritud nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.
Kui soovid analüüsida, millised oskused on sinul olemas, kastuta Oskuste Kompassi abi.
Vaata järele: Matt Sigelman “Innovatsioon ja elukestev õpe inimmajanduses”
Artikli autor: Siret Trull, Kutsekoda
Artikkel ilmus Personaliuudistes 4. oktoobril 2024
Loe lisaks:
Kuidas õppida ametit, mida veel olemaski pole?
Oskuspõhine värbamine toob talendid päevavalgele
Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimine eri majandussektorites on Euroopas kasvav suund
Mis töö jääb inimesele, kui robot on tõhusam ja tehisintellekt nutikam?