Eesti oskuste registri andmestikule on nüüd lisatud Euroopa klassifikaatori ESCO vasted. ESCO-ga sidumine muudab registri rahvusvaheliselt paremini kasutatavaks ning abistab kasutajaid oma oskustele vastava töö- või õppimisvõimaluse leidmisel teistest Euroopa riikidest.
Eesti oskuste registri ligi 3000 oskust on nüüdsest seotud Euroopa Komisjoni loodud oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatori ESCO oskuste samba vastetega. Kui ei olnud võimalik leida täpset vastet, on Eesti oskustele lisatud kõige lähedasemad ESCO kirjed (maksimaalselt kuni kümme kirjet).
Eesti oskuste registri metoodik Ivi Lillepuu selgitas, et ESCO oskuste sammas ja Eesti oskuste register on erinevalt üles ehitatud. Kui ESCO-s on palju sisult kattuvaid kirjeid – samatähenduslikku oskust on kirjeldatud mitme valdkonna oskusena –, siis Eesti registri oluline põhimõte on oskuste unikaalsus (korduste vältimine) ning ülekantavus valdkondade vahel. Näiteks kui Eesti registris on ära kirjeldatud õppetöö läbiviimise ja õppemeetodite rakendamise oskus, siis ESCOs on eraldi matemaatika, füüsika, keemia jt õppeainete õpetamise oskus – kokku u 80 kirjet, millest suur hulk kirjeldab kõrgkoolides õpetatavaid valdkondi (nt energeetika või farmaatsia põhimõtete õpetamine). Vastendustabelid ESCO klassifikaatori ja liikmesriikide klassifikaatorite, sh Eesti oskuste registri vahel leiab siit.
Eelkirjeldatud põhjustel sisaldab ESCO ligi 14 000 oskust, samas kui Eesti plaanib aastaks 2029 ära kirjeldada umbes 8000 oskust. Hetkel ollakse poolel teel, registris on ligikaudu 4000 oskust. Lillepuu selgitas, et kuna vastendamine on ajamahukas, siis toimub järgmine ESCO-ga sidumine paari aasta pärast, kui Eesti registrisse on lisandunud märkimisväärselt uusi oskusi – see tagab, et rahvusvahelised vasted püsivad ajakohased ning kajastavad värskemaid oskusi Eesti tööturul. Praegused ESCO vasted leiab Oskuste Kompassis iga lingitud oskuse juures lisainfo all.
Ka ESCO ise on pidevas muutumises. Alates esimesest versioonist 2017. aastal on suuremaid ja väiksemaid muudatusi sisse viidud neljal korral ning uus versioon on parasjagu töös, rääkis Lillepuu. ESCO uuendamisse kaasatakse alati ka liikmesriike, kellega uute oskuste, ametite ja teadmiste lisamisel konsulteeritakse, et tagada uute terminite tähenduse ja sõnastuse sobivus iga liikmesriigi töö- ja hariduspraktikaga.
Rõhk kvalifikatsioonilt oskustele
Kui ESCO kirjeldab ja liigitab kogu Euroopa Liidu tööturu ning haridus- ja koolitusteenuste jaoks asjakohaseid ameteid ja oskuseid, siis EL-i liikmesriikide endi loodud registrid sisaldavad ESCO elemente, ent võtavad arvesse ka oma riigi kultuurispetsiifilisi ja majandusgeograafilisi eripärasid ning kohalikku terminoloogiat. Lillepuu tõi näite, et kui Norras on vaja kirjeldada naftatööstusega seotud ameteid ja oskusi, siis teistes riikides pigem mitte. Eesti oskuste registri andmeallikateks on muu hulgas kutsestandardid ja OSKA uuringud, kust selgub, millised ametid on Eesti tööturul olulised ning millised oskused on neis ametites nõutud.
Vajaduse oskuste klassifikaatorite loomiseks on tinginud muutused töömaailmas − ametite piirjooned on muutunud hägusamaks ning sageli otsitakse just teatud oskustega, mitte kvalifikatsiooniga inimesi. Oskuste register võimaldab inimestel koostada oma oskusprofiile ning tööandjatel kirjeldada kompetentse, mida nad otsivad. Haridusasutused saavad aga õppe paremini siduda tööturu vajadustega, pannes rõhku just nende oskuste kujundamisele, mille järele on kasvav nõudlus.
Registrid kui ühine keel
Oskuste klassifikaatorid on nagu sõnaraamatud – need annavad oskustest rääkimiseks ühise keele, nii et kõik huvirühmad saavad ühtmoodi aru, mida üks või teine oskus sisuliselt tähendab. Ka ESCO eesmärk on pakkuda ühtset terminoloogiat oskuste ja ametite kirjeldamiseks ning muuta seeläbi Euroopa tööturg tõhusamaks ja sidusamaks.
Eesti oskuste registri seotus ESCO-ga aitab siinsetel kasutajatel aru saada, millised on tema oskused üleeuroopalises „keeles“. Tänu sellele on hõlpsam välisriikidest oma oskustele vastavat töö- või õppimisvõimalust leida. Euroopa töövahenduse võrgustik EURES kasutab oma töökuulutuste ja CV-de sobitamisel samuti ESCO andmeid ja terminoloogiat, mis võimaldab kokku viia eri keeltes sisestatud oskuste profiile ja tööpakkumisi üle Euroopa.
Oskuste registrile saab üles ehitada erinevaid digitööriistu ning arendada laiemat oskuste ökosüsteemi. Eesti oskuste registrile toetub ka veebikeskkond Oskuste Kompass, kus kasutaja saab luua oma oskusprofiili ja võrrelda seda huvipakkuvate ametite oskuskomplektidega. Lähiajal täieneb keskkond isikustatud e-teenustega, mis teevad oskusprofiili loomise kasutaja jaoks veelgi mugavamaks. Kõik need lahendused tuginevad ühisele oskuste andmestikule ning ESCO-ga sidumine lisab sellele rahvusvahelise mõõtme.
Eesti oskuste süsteemi loomist veab SA Kutsekoda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Oskuste süsteemi loomist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“.
Loe lisaks
PISA gigant, maailmamajanduse pisike – Eesti võimalused oskuste abil suuremaks kasvada
Töökohtadel vajaminevad oskused uuenevad varasemast kiiremini