Kui tavapäraselt toimuvad kutse andjate mõttekojad veebikohtumistena, siis tänavu oktoobris koguneti ühisesse ruumi koos õppima ja mõtteid vahetama.
Mõttekoja esimesel päeval mängiti Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuhi Maris Saarsalu eestvedamisel läbi kutse andmise protsess alates hetkest, mil kutse andjale laekub avaldus taotlejalt kutse saamiseks kuni võimaliku vaide lahendamiseni välja. Kogu protsess oli üles ehitatud spetsiaalselt antud sündmuse tarbeks loodud väljamõeldud koordinaatori kutsestandardi peale.
Päeva jooksul said kohalolijad kehastuda nii hindamiskomisjoni kui ka kutsekomisjoni liikmeteks. Praktiliste ülesannetena tuli läbi vaadata kaks laekunud taotlust koordinaatori kutse saamiseks, hinnata, kas need vastavad nõuetele või mitte ning astuda vastavalt sellele järgmised sammud. Ehk siis kas saata taotlejale palve dokumentatsiooni täiendaseks või teavitada teda, et taotlus vastab nõuetele ning selgitada edasist protseduuri.
Järgmiseks tuli läbi viia hindamine. Osalejad said tutvuda fiktiivse portfoolioga ning ülesanne oli hinnata, kas kõik koordinaatori kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid on seal tõendatud. Kui ei, tuli kirja panna küsimus, millega taotlejalt vestluse käigus kompetentsi kohta küsida. Kohapeal läbi mängitud vestlus kutse taotlejaga, keda etendas Kutsekoja esindaja, ei veennud hindamiskomisjoni liikmeid, et taotlejal on kõik kutse saamiseks vajalikud kompetentsid olemas. Nii tehti kutsekomisjonile ettepanek taotlejale kutset mitte omistada.
Järgnes kutsekomisjoni otsuse tegemise läbimäng. Maris Saarsalu tõi välja, et päriselus on sageli üks suuremaid väljakutseid otsuse vormistamine haldusaktina. Oluline on, et otsus oleks õiguspärane, hästi põhjendatud ja vastupidav võimalikele vaidlustele. Mõttekojas töötati üheskoos läbi haldusakti nõuded ja vajalike elementide (faktilised asjaolud, õiguslik alus, põhjendus, otsus) loogiline järjekord dokumendis. Mõttekoja kutsekomisjon tegi otsuse taotlejale kutset mitte anda.
Päeva viimases plokis oli fookuses vaidemenetlus. Ka vaidel on väga selged vormi- ja sisunõuded ning kui vaie on puudustega, tuleb selle esitajale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ühiselt vaadati läbi erinevad näidisvaided ning analüüsiti, millised nõuded on täidetud, mis on vajaka.
Päeva lõpus sooritasid kohalolijad väikese testi. Tulemused olid väga head ning tõendasid mõttekojal osalenute kompetentsust, mistõttu sai neile kõigile väljastada „katsetunnistuse“.
Pilk tulevikku
Mõttekoja teisel päeval andis Kutsekoja kutseregistri juhataja Anu Mälgand ülevaate taotluskeskkonna loomisest töömaailma kutse taotlejale. Mälgand kinnitas, et esialgne visioon töötatakse läbi koos kutse andjatega ning keskkond arendatakse välja kasutajate vajadusi silmas pidades.
Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All rääkis kutsesüsteemi reformist. Eesmärk on muuta kutsesüsteem paindlikumaks tööturu vajadustele reageerimisel. Kava kohaselt on tulevikus kutsestandardite kõrval olemas ka õppekavade aluseks olevad kompetentsiprofiilid ning ametiprofiilid karjäärivaliku ja nõustamise toetamiseks. Kindlasti jäävad kutsestandardid alles reguleeritud kutsetele.
Kutsesüsteemi reformi esimese etapi digiarendusena valmis tänavu oskuste kirjeldamise keskkond Oskuste Kompass. Lähiaastail lisanduvad oskustega seotud teenuste keskkond ning oskuste analüüsikeskkond.
Osalejate tagasisidest selgub, et koolituselt saadi kasulikke teadmisi ja uut infot. Maris Saarsalu kinnitas, et teemad, mida kutse andjate kahepäevasel kohtumisel piisavalt analüüsida ei jõutud, tulevad arutlusele järgmistes mõttekodades. Kohtumiste sarjaga veebi vahendusel on kavas jätkata 2025. aastal.
Vaata lisaks: kutse andja näidisveebileht ning dokumendipõhjad
Artikli autor: Siret Trull, Kutsekoda
Tasub teada: haldusakt
Milline on õiguspärane kutse andmise või mitteandmise otsus?
Otsus on õiguspärane, kui selle on teinud kutse andja kutsekomisjon kehtiva õiguse alusel ja see on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
Millised on otsuse vorminõuded?
Otsus peab olema selge ja üheselt mõistetav, kirjalik ning sisaldama kutse andja kutsekomisjoni nime, kutsekomisjoni esimehe allkirja ja otsuse tegemise aega.
Kas otsust peab põhjendama?
Jah, üldjuhul on põhjendamine vajalik, tuues välja otsuse faktilised ja õiguslikud alused. Kutsekomisjoni kollektiivne otsus ei vabasta põhjendamise kohustusest, sest iga haldusakt peab olema piisavalt motiveeritud ja arusaadav.
Põhjendamine pole vajalik, kui kutse andmise taotlus rahuldati ja kutse anti.
Miks on otsuse põhjendamine oluline?
Põhjendamine tagab, et adressaat mõistab haldusakti seaduslikkust ja saab vajadusel oma õigusi kaitsta, samuti võimaldab põhjendamine akti seaduslikkust kontrollival asutusel hinnata, kas akt on õiguspärane.
Millal hakkab otsus kehtima?
Otsus kehtib alates taotlejale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest, kui ei ole määratud hilisemat kuupäeva. Positiivse otsuse puhul loetakse see teatavaks tehtuks kutsetunnistuse registrisse kandmisega.
Tasub teada: vaidemenetlus
Kellele tuleb vaie esitada?
Vaie tuleb esitada sellele haldusorganile, kelle tegevust vaidlustatakse. Kutse taotlemise kontekstis on see kutse andja, näiteks kutsekomisjon.
Mis on vaide esitamise tähtaeg?
Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.
Mida teha, kui tähtaeg on mõjuvatel põhjustel mööda lastud?
Kui vaide esitamise tähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib taotleda tähtaja ennistamist, esitades selleks põhjenduse.
Mida saab vaide esitaja nõuda?
Vaide esitaja võib nõuda otsuse tühistamist, muutmist või uue otsuse tegemist.
Mida teha, kui vaie on puudustega?
Kui vaie on puudustega, tuleb vaide esitajale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Millal vaie tagastatakse seda sisuliselt lahendamata?
Vaie tagastatakse, kui puudusi ei kõrvaldata määratud tähtajaks või kui vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud.
Mis on vaide lahendamise tähtaeg?
Vaie tuleb lahendada 10 päeva jooksul, kuid kui on vaja täiendavalt uurida, võib tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.
Mis vormis vormistatakse vaideotsus?
Vaideotsus vormistatakse haldusaktina, see tähendab kirjalikus vormis, koos põhjendustega.
Millised on isiku õigused, kelle vaie jäi lahendamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti?
Isik võib esitada kaebuse halduskohtule, kui leiab, et tema õigusi on menetluse käigus rikutud või vaie on ebaõiglaselt lahendamata jäetud.
Mis on vaideotsuse sisu vaide sisulisel läbivaatamisel, kui isik on taotlenud haldusakti kehtetuks tunnistamist?
Vaideotsuse sisuks on haldusakti kehtetuks tunnistamine, muutmine või vaide rahuldamata jätmine põhjendustega.