Töömaailm liigub oskuspõhise lähenemise suunas ning on aeg, et kutsesüsteem tuleks muutustega kaasa, leidsid panelistid Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF projekti käivitamise avasündmusel “Kõik pardale”.
Kutsestandarditel põhinevat kutsesüsteemi on rakendatud 20 aastat. Selline lähenemine on liiga jäik tänases maailmas, kus töötamise ja õppimise viisid kiirelt teisenevad.
Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse aseesimees Maria Kütt tõdes, et strateegiline personali planeerimine keskendub üha enam oskustele. Küsimus ei ole töötaja leidmises, vaid selles, milliseid oskusi on vaja ja kust neid saada, et klientidele antud lubadusi täita ning uusi tooteid ja teenuseid arendada. Alati ei tähenda oskuste hankimine töötaja värbamist, vaid lahenduseks võib olla ka koostööpartneri leidmine või allhange (outsourcing).
Asudes ettevõttesse otsitavaid oskusi kirja panema, võib hätta jääda. Kui näiteks funktsionaalseid ja käelisi oskusi on kerge kirjeldada, siis n-ö pehmete oskuste puhul, nagu suhtlemis- või enesejuhtimise oskus, võib olla üsna keeruline öelda, mida inimene praktikas suutma peab.
„On hea, kui keegi mõtleb süsteemselt läbi, kuidas oskusi defineerida, see loob ühise keele meile kõigile,“ avaldas Kütt lootust, et kutsesüsteemi reformi käigus selline ühine mõistete ruum luuakse.
Oskuste klassifikaator aitab defineerida üldoskusi
Kutsekoda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames loomas oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteemi, mille juurde kuuluvad teenus- ja analüüsikeskkonnad.
Esimesena valminud oskuste klassifikaatori testkeskkonda kasutasid ühe abivahendina muude tööriistade kõrval Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi inimesed Balti riikide ühise projekti FilmSkills raames, kus loodi oskuste kirjeldused pea 40 filmimeeskonna ametile.
Töögrupi koordinaatori Birgit Rosenbergi sõnul on oskuspõhiseid ametikirjeldusi vaja nii tööandjatele kui töövõtjatele. Ta selgitas, et Balti riikide filmitööstus on läbi tegemas väga suurt arengut: filmide tootmine on plahvatuslikult kasvanud, filmimeeskonnad lähevad järjest suuremaks, tehnika areneb, pidevalt tuleb omandada uusi oskusi. Seetõttu oligi vaja kirjeldada, milliseid oskusi mingi kutse hõlmab.Oskuste klassifikaatori testversioonist kasutati eelkõige üldoskuste kirjeid. „Sellest oli tõepoolest abi, et keegi on need oskused juba läbi mõelnud ja suur töö on sellega ära tehtud,“ sõnas Rosenberg.
Tõhusamad tööriistad töö- ja kutse andjatele
BCS Koolituse juhatuse liige Ants Sild näeb kutsesüsteemi reformis võimalust luua tõhusaid tööriistu, mis aitavad kergemini kirjeldada eri töökohtadel vajalikke oskusnõudeid ja selle alusel paremini planeerida koolitusi ja tööga seotud õppimist. Sild tõdes, et reguleeritud kutsealad vajavad ka edaspidi kirjeldatud oskusnõudeid ja nende olemasolu hindamist. Ent kogu töömaailm seniseid rangeid kutsestandardeid ja kutseeksameid kindlasti ei vaja.
Järjest olulisemaks muutub töö defineerimisel kontekst, milles tööd tehakse – s.o. iga töökoha ja organisatsiooni spetsiifika. Seda standardiseerida ja püüda ette kirja panna pole ei arukas ega võimalik. Tarvis on tööriistu, mis aitaks kirjeldada, mis konkreetne töö on, kuidas seda tehakse ja milliseid eeldusi (teadmisi, oskusi, hoiakuid) on vaja. Selle alusel saab töötaja ise ja tema (koolitus)juht leida sobivaimad koolitused ja iseseisvad õpitegevused, st siduda töö vajadused kokku haridusvaldkonnaga. „Peame tulema tööandja vajadustele lähemale. Suur väljakutse kutsesüsteemile ja eriti oskuste klassifikaatorile on see, et tööriistad peavad olema senistest intuitiivsemad ja lihtsamini kasutatavad,“ toonitas Sild.
Seda, et praegune kutsete kirjeldamise aluseks olev kutsestandardite süsteem on liialt jäik kiirelt muutuva töömaailmaga sammu pidamiseks, koges Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi, kui asuti koos ekspertidega kutsestandardeid uuendama. „Pidime selle, mida inimesed ekspertide sõnul päriselt tööl teevad, tõlkima kutsestandardi keelde, kus räägitakse tegevusnäitajate põhiselt. Need on erinevad keeled ja tõlkes läks kaduma tegelik sisu,“ meenutas Savi. „Lõpuks me saime aru, et see ei tööta. Me võime kirjeldada kutset standardis ükskõik kuidas, aga lõpuks, kui tuleb särasilmne tegija, siis talle õpetatakse vajalikud oskused kohapeal.“
Savi sõnul jõudsid nad standardite uuendamisel tõdemuseni, et kirjeldada saab üldiseid suundasid, üldprintsiipe, ent muuta on vaja õppekavasid, lisades sinna rohkem oskusi, mida tööandjal on tulevikus vaja.
Oskuspõhise kutsesüsteemi eelisena näeb Savi ka seda, et oskuste kirjeldused saab siduda oma töökoha spetsiifikaga ja hinnata, mida ettevõttel täpselt vaja on. „Võib-olla see ongi oskuste kirjelduse võti, et iga ettevõte saab luua oma näo ja astuda välja kutsestandardi formaadist,“ avaldas Savi lootust.
Arendused valmivad kolmes etapis
Oskuste süsteemi digilahendused arendatakse kutsesüsteemi reformi käigus kolmes etapis. Oskuste kirjeldamise keskkond valmib Kutsekoja eestvedamisel 2023. aasta lõpuks, oskustega seotud teenuste keskkond 2024. ja analüüsi keskkond 2025. aasta lõpuks. Oskuste hindamise ja tunnustamise juurde liigutakse alates 2024. aastast.
Oskuste registri esmane versioon on leitav Kutsekoja kodulehel.
Oskuste prognoosimist jätkab Kutsekoda OSKA uuringute raames, mis on Eesti ainus tööjõuvajaduse keskpikka vaadet koostav prognoosisüsteem.
Projekti „Kutsesüsteemi reform“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning see kestab kuni 2029. aastani. Projekti elluviija on SA Kutsekoda.
Loe lisaks:
Oskuste süsteem seob haridus- ja töömaailma paindlikumalt ühte