Kutsekoja juures tegutsev Metsanduse kutsenõukogu arutas tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadustele pidades olulisimaks asjatundlikku väljaõpet.
„Väljakutsed, mis seostuvad Eesti tööealise elanikkonna vähenemise, vananeva rahvastiku ja uueneva tehnoloogiaga, muudavad tulevikus nõudmisi tööjõuvajadusele ja inimeste oskustele kõigil tegevusaladel, ka metsanduses ning puidu- ja mööblitööstuses,“ ütles sihtasutus Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma.
Ekspertide arvates on valdkonna peamine arengupotentsiaal metsal, kui taastuval loodusvaral põhinev kestlik majandus. „Tootmistehnoloogiad arenevad IT toel ja metsa kasutus keskkonnasäästlikul moel,“ ütles kutsenõukogu esimees Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. „Suurimaks väljakutseks tööjõu osas aga uue põlvkonna väljaõpe ning vanema põlvkonna täiendõpe tootliku metsamajanduse ja materjalitehnoloogia valdkondades.“ lisas Otsmann.
„Sotsiaal- ja multimeedia mõjus elav tänapäeva linnastunud inimene vajab asjatundlikku koolitust ja väljaõpet, et hästi toime tulla metsas ja kaasaegses puidu- ja mööblitööstuses, “ ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja Metsanduse kutsenõukogus Rainer Laigu.
Metsanduse kutsenõukogu arutelu panustas uue valdkondliku oskuste ja tööjõuvajaduse OSKA raporti väljatöötamisse, mis annab soovitusi Haridus- ja Teadusministeeriumile riiklikuks koolitustellimuseks.
Sihtasutus Kutsekoda tegeleb tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA metoodika väljatöötamisega, mis valmib järgmise aasta alguses. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA põhimõtete piloteerimiseks valis Vabariigi Valitsus välja Eesti majandusele kolm kõige olulisemat valdkonda: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT), metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus.
