Kolmapäeval 16. märtsil kogunenud OSKA nõunike kogu arutas Kutsekojas valminud valdkondlike rakendusuuringute vastavust algselt seatud eesmärkidele, nende tulemuste elluviimist, esimese aasta õppetunde ning järgnevate uuringute tegevuskava.
„OSKA esimeste tulemustega võib rahul olla, kuna saime isegi rohkem kui ootasime,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
OSKA-st sündiva lisandväärtusena tõid nõunikud välja selle, et edaspidi saab senisest enam koolitusvajaduse kavandamisel toetuda teadmiste põhisele otsustamisele. „OSKA raames välja töötatud ühtne tööjõu oskuste ja vajaduse hindamise metoodika lubab meil edaspidi võrrelda tööjõu ja oskuste vajadust nii valdkondade vahel kui samas valdkonnas erinevatel ajahetkedel “ lisas Praxise juhatuse esimehe kt Katrin Pihor.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaanalüütik Mario Lambing leidis, et vastvalminud rakendusuuringud kolmes valdkonnas sobivad hästi tööjõuvajaduse prognoosimudeli täiendamiseks ja täpsustamiseks. „Me saame nende uuringute tulemustega arvestada juba käesoleva aasta septembris valmiva prognoosi koostamisel“, lisas Lambing. OSKA esimesed rakendusuuringud viidi läbi kolmes valdkonnas: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), metsandus ja puidutööstus ning arvestusala.
Uuringute käigus ühitati kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed ning kombineeriti erinevaid analüüsimeetodeid, et vastata küsimusele: kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkondlikku tööjõu ja oskuste vajadust lähema 10 aasta vaates. Analüüs hõlmas läbivalt kõiki haridustasemeid alates kutseõppest doktoriõppeni ning uuriti ka ümber- ja täiendusõppe vajadust ja võimalusi.
OSKA rakendusuuringute tulemusi tutvustatakse 20. aprillil toimuval konverentsil „Töö ja oskused 2025“.
Sihtasutus Kutsekoda tegeleb tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA metoodika väljatöötamisega. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.
