Kutsestandardid on kasulikud nii töötajale kui tööandjale
Selleks et mõista paremini kutsestandardi olemust, alustab SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem põhilisest – kutsestandard on dokument, kus kirjeldatakse kutsealast tegevust ja tööülesandeid ning nende tegemiseks vajalikke oskusi, teadmisi, hoiakuid ehk pädevust. «Olemuselt on kutsestandard tööturu osaliste kokkulepe selles, milline peaks olema kutsealal tegutseva professionaali asjatundlikkus, et tööülesannetega teatud tasemel hästi toime tulla,» täpsustab ta.
Tänapäevaseid kutsestandardeid on koostatud 15 aastat, kuid kogenumad teavad, et kutsestandardid olid omal kohal ka Nõukogude Liidus. Erinevused praegusega on muidugi suured, sest koos maailmaga on muutunud ametid ja vastavad ootused.
Vajadus kutsestandardite järele tekib Keremi sõnul siis, kui kutseõppe korraldajad soovivad oma õppekavade koostamisel või uuendamisel arvestada tegelikus tööelus nõutavaga. «Siinkohal tuleb rõhutada, et kutsestandard kehtestab miinimumi, mis teatud tasemel töötamiseks vajalik on.» Haridussüsteemis pakutav õpe sisaldab enamasti palju enamat, kui kutsestandard ette näeb. See jätab õppijale ja töötajale alati võimaluse ning õigupoolest ka vajaduse oma teadmisi täiendada. Kutsestandardi järgi omandatud kutse ei ole sugugi alati piisav, et tööturul konkurentsivõimeline olla. Kerem täpsustab, et kutsestandardeid kasutatakse hindamisalusena ka siis, kui mõnes valdkonnas on vaja kutsealal juba tegutsevate töötajate kompetentsust hinnata ja asjatundlikele inimestele kutsetunnistusi väljastada.
«Kõige enam on vaja kutsestandardeid kutsekoolide, aga üha rohkem ka kõrgkoolide õppekavade aluseks,» räägib Kerem kutsestandardite vajalikkusest. Töötajaile endile on kutsestandardid samuti vajalikud, eriti kui ollakse ametis nn reguleeritud kutsealadel, kus tegu potentsiaalselt ohtliku tegevusega ja ilma kutsetunnistuseta töötada ei tohigi.
Kutsestandard on vajalik tööriist ka tööandjatele. «See võimaldab tööandjal selgelt välja öelda, milliseid oskusi, teadmisi, hoiakuid nad uutelt või olemasolevatelt töötajatelt
ootavad,» räägib Kerem. «Just kutsestandardi kaudu saavad tööandjad edastada koolitajatele selge signaali, mida õpetada, milliste hoiakute kujunemist toetada.» Tööandjad ja personalitöötajad saavad vajaduse korral kutsestandardist abi, kui töötajaid valivad, ametijuhendeid koostavad või oma töötajatele vajalikke koolitusi planeerivad. «Aina rohkem on neid tööandjaid, kes uute inimeste töölevõtmisel, edutamisel või palgaläbirääkimistel kutsetunnistust lisaväärtuseks peavad.» Töötajatel on kutsestandardi alusel võimalik aga oma olemasolevaid ja puuduvaid oskusi hinnata ning oma professionaalset arengut planeerida.
Kutsestandarditel tuleb pidevalt silma peal hoida ning neid kiiresti arenevas maailmas uuendada. Keremi sõnul tuleb neid uuendada vähemalt iga nelja aasta tagant, tegelikkuses aga tihedamini. «Kui laekub vastav taotlus, kutsub Kutsekoja töötaja kutsestandardi koostamiseks või uuendamiseks kokku töörühma, kuhu kuuluvad vastava ala tööandjad, spetsialistid ja koolitajad ning koordineerib töörühma tööd,» tutvustab ta protsessi. Enne kinnitamist saadetakse töörühma koostatud arvamusküsitlus laiemale ringile – ettevõtetele, asutustele, õppeasutustele ja teistele asjasse puutuvatele organisatsioonidele.
Mõneti üllatuslikult selgub, et vaatamata Euroopa Liidu riikide pidevale integreerimisele pole veel n-ö üleeuroopalisi kutsestandardeid. Mõneti täidab seda rolli Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF –
European Qualifications Frame-work), mille abil erinevad riigid oma kvalifikatsioonid tasemete osas võrreldavaks saavad muuta. «Seda võimalust oleme kasutanud ja lisanud kõikidele kutsestandarditele ning nende alusel välja antud kutsetunnistustele ka viite sobivale EQF tasemele,» räägib Kerem. Seega on võimalik Eestis kutsetunnistuse omandanud inimesel võrrelda seda EQF tasemetega ja kasutada ka välismaale tööle asudes.
Lisaks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule on mõnede kutsete jaoks Euroopa või ka maailma organisatsioonid oma nõuded kokku leppinud.
Kutsestandardite koostamise teeb üha keerulisemaks aga seik, et selgepiirilisi nn klassikalisi kutseid jääb aina vähemaks. Inimeste tööd koosnevad väga paljudest elementidest, tihti täidetakse ühel ametikohal ka erinevaid rolle. Sellises situatsioonis peavad väljatöötatud standardid olema paindlikud. «Oleme kutsestandardid ehitanud üles iseseisvalt kasutatavate osadena,» ütleb Kerem. Tema sõnul saab peagi kutseid omandada osade või lausa üksikute kompetentside kaupa.
Kutsestandardite kohta saab täpsemat lugeda Kutsekoja kodulehe aadressil www.kutsekoda.ee, kust leiab ka kutseregistri.