|
Eelnõusse kavandati eelkõige kahe probleemideringi senisest parem lahendus:
Kutsesüsteemi paremaks sidustamiseks haridussüsteemiga nähakse uues seaduses ette järgmised olulised uuendused:
Viimatinimetatu on kõige suurem uuendus, mis tekkis eelnõusse Riigikogu menetluse käigus. Kutse andmise (praeguses seaduses kutsekvalifikatsiooni omistamise) õiguse saab õppeasutus õppekavale, mis vastab kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud (akrediteeritud). Nende tingimuste täidetuse ja sellest johtuva kutse andja õiguse saamise otsustab vastav kutsenõukogu. Kuna paljudel kutsealadel esmataseme kutsestandardid täna puuduvad ja kutsehariduse valdkonnas puudub ka õppekavade riikliku tunnustamise süsteem, siis eelkirjeldatud võimalust saab rakendada alates 1. jaanuarist 2011.
Ebaühtluse vähendamiseks kutsestandardite, kutsealade ja -valdkondade süsteemis nähakse seaduses ette kutsenõukogu esimeeste kogu moodustamine. Selle kogu ülesandeks jääb kutsealade ja kutsestandardite maastiku kujundamine ühtsetel põhimõtetel.
Vaatamata mitmetele olulistele muudatustele õiguslikus raamistikus ei toimu Eesti kutsesüsteemis mingit revolutsiooni, vaid normaalne evolutsiooniline areng. Kutsekojal kui kutsesüsteemi tugiasutusel on kavas kõik uue kutseseaduse rakendamisega seotud küsimused kutsenõukogude ja kutse andjatega läbi arutada. Uuendusi on kavas esmalt katsetada pilootprojektidena ja alles seejärel laiemalt rakendada.
Vajadusel jagab täiendavat informatsiooni Kutsekoja juhataja Olav Aarna: olav@kutsekoda.ee; tel: 679 1750
|
|