Kutsekoda on koostanud esimesed kompetentsiprofiilid, mille piloteerimisega alustatakse käesoleva aasta esimeses pooles. Eesmärk on aasta lõpuks saada paika kompetentsiprofiilide koostamise metoodika versioon, mille alusel töö- ja haridusmaailma osapooled saavad juba ise kompetentsiprofiile looma hakata.
Kutsekoja kutsesüsteemi koordinaatorite eestvedamisel on valminud esimesed kümme kompetentsiprofiili ning kompetentsiprofiilide koostamise metoodika 1.0. Kutsekoja oskuste hindamissuuna juhi Aimi Püüa sõnul on tegemist esmaste versioonidega, mida hakatakse lähiajal koos töö- ja haridusmaailma osapooltega testima. Samal ajal jätkatakse uute kompetentsiprofiilide loomisega.
Kompetentsiprofiilide kasutusele võtmise eesmärk on vähendada senist kutsestandardite koostamisega seotud mahukat töö- ja ajakulu ning aidata kaasa töömaailma oskusvajaduse kiiremale jõudmisele õppesse. Piloteerimise käigus hinnatakse praeguseks välja töötatud metoodika sobivust eri taseme profiilide koostamiseks (ameti, rolli- ja kutsepõhise jne) ning tehakse vajalikud muudatused.
Aasta lõpuks peaks valmima metoodika versioon 2.0, mille alusel saavad kompetentsiprofiile looma hakata töö- ja haridusmaailma osapooled.
Kompetentsiprofiil peegeldab töömaailma vaadet
Kompetentsiprofiil on tööalase kompetentsuse kirjeldus kompetentside kogumina. Kompetentsiprofiil on alati seotud valdkonnaga – kas majandustegevuse valdkonna, õppevaldkonna, õppesuuna, kutseala, ametiala või konkreetse ameti või töökohaga.
Kompetentse kirjeldatakse tegevusnäitajatena – mida inimene peab tööolukorras tegema. Tulemusliku tegutsemise eelduseks on oskused, teadmised ja hoiakud, mis on vajalikud, et ülesannet hästi täita. Praeguse olukorra kirjeldamise kõrval arvestatakse ka tööturu tulevikuvajadustega.
Püüa toonitas, et kompetentsiprofiil ei ole õppekava, vaid on sisend õppekava loomiseks. Kui kompetentsiprofiil kirjeldab tööeluks vajalikke kompetentse, siis õppekava on laiem dokument. Kompetentsiprofiilid räägivad tegevusnäitajatest, õppekavad aga õpiväljunditest. Tegevusnäitajate ja õpiväljundite vahele ei saa Püüa sõnul panna võrdusmärki, sest õppekavas võib õpiväljundite hulk olla palju laiem selleks, et saavutada töömaailmas nõutud tegevusnäitaja, st ühe või teise tööülesandega hakkama saada. Teisalt on ka tegevusnäitajaid, mis omandatakse alles tööolukorras praktilise tegevuse käigus.
Kutsestandardid ei kao
Kompetentsiprofiilide kasutusele tulekul kutsestandardid ei kao, need jäävad alles reguleeritud kutsetele ja valdkondades, kus on kutsestandardite järele selge vajadus.
Küll aga on eesmärk liikuda seal, kus võimalik, kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele, et tuua süsteemi paindlikkust ning aidata kaasa töömaailma oskusvajaduse kiiremale jõudmisele õppesse.
Püüa tõi näite, et kui töömaailmas võetakse kasutusele uus tehnoloogia, tähendab see ka uut oskusvajadust. Praegu, mil kutseõppe õppekavade aluses on kutsestandardid, võtab uute kompetentside õppekavva sisse viimine väga pikalt aega: kokku on vaja kutsuda kutsestandardeid uuendavad töörühmad, töötada läbi ja uuendada kompetentsid igas kutsestandardis eraldi ning alles seejärel saavad haridusasutused uuendada õppekavasid.
Kompetentsipõhise lähenemise korral on protsess kiirem. Ka edaspidi kirjeldavad kompetentse oma valdkonna eksperdid, kuid uuendusi tehakse kompetentside tasandil. Eesmärk on, et töötada välja digilahendus, mis võimaldab kompetentside kiiret ja sujuvat taaskasutust ning muudatuste automaatset jõudmist kõikidesse profiilidesse, kus antud kompetentsi on kasutatud.
Automaatsed uuendused saavad toimuda juhul, kui suudetakse vähendada senist käsitööd ning rakendada tehnoloogiat. Püüa sõnul on tehnoloogiliste uuendustega tegelemine üks Kutsekoja 2026. aasta olulistest prioriteetidest.
Kaugem eesmärk on, et aastaks 2029 oleks kompetentsiprofiilidel põhinev lähenemine jõudnud praktikasse ja saanud heakskiidu nii töö- kui ka haridusmaailmas.
Loe lisaks
Oskuste Kompass aitab peagi suunda seada isiku andmetest lähtudes