Konverentsi tervitussõnades kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, et täna ei seisa Eesti enam küsimuse ees, kas kvalifikatsioonid lähevad uude raami, sest uus Eesti kvalifikatsiooniraamistik on loodud ning kvalifikatsioonide paigutumine sellesse alanud. Küsimärgid kerkivad esile protsessides, kuidas paigutada kvalifikatsioonid raamistikku. Kantsler rõhutas, et raamistikku saab rakendada ja kvalifikatsioonidega täita ainult koostöös.
Kõik sai alguse 23. aprillil 2008, kui Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid vastu soovituse 8-tasemelise EQF-i rakendamiseks. EQF-i eesmärgiks on parandada kvalifikatsioonide võrreldavust erinevate Euroopa riikide vahel. Enamus Euroopa riike on võtnud endale eesmärgiks 2010. a lõpuks sidustada oma kvalifikatsioonid või kvalifikatsiooniraamistikud EQF-ga.
Konverentsi avaettekandes rõhutas välisesineja Mike Coles Suurbritanniast, et EQF on kui peegel, kus saab näha teiste riikide kvalifikatsioonisüsteeme ning neid omavahel võrrelda. EQF elukestva õppe raamistikuna on andnud läbi oma tasemekirjelduste võimaluse arendada välja süsteeme nii formaalse, mitte- kui ka informaalse õppimise tunnustamiseks. EQF on kui redel, kus inimestel peaks olema võimalus näha, kuidas oma õppimise tulemusena on võimalik edasi liikuda. See redel annab selguse, kuhu suunas ja läbi milliste kvalifikatsioonide tuleb liikuda, et oma valdkonnas jõuda tippu. EQFi tasemed räägivad õppimisest, aga mitte sellest, millises vormis õppida ning see on abivahend inimestele, kes tõepoolest usuvad õppimisse ja mobiilsusesse.
Esimeseks sammuks EQF-i rakendamisel on riiklike kvalifikatsiooniraamistike sidustamine EQF tasemetega. Senine praktika on aga näidanud, et kvalifikatsioonide sidustamiseks EQF-ga on esmalt otstarbekas korrastada riigisisesed kvalifikatsioonid ning luua riiklik kvalifikatsiooniraamistik.
Kutsekoja juhatuse liige Olav Aarna tutvustas Eesti kvalifikatsiooniraamistikku. Tema esitlus andis ülevaate, kuidas on rakendatud uut 8-tasemelist Eesti kvalifikatsiooniraamistikku (EKR), mis on sätestatud 1. septembril 2008 jõustunud kutseseaduses. EKR-i ja EQF-i tasemekirjeldused on identsed ning seoses sellega on oluline märkida, et EKR-i sidustamisel EQF-ga muutub kvaliteedi seisukohalt kriitiliseks eelkõige erinevate kvalifikatsioonitüüpide ja üksikute kvalifikatsioonide sidustamine EKR-i tasemetega. Kvalifikatsioonid, mis EKR-i paigutatakse peavad olema õpiväljundite põhised. Hetkel pole EKR-i paigutatud veel ühtki formaalhariduslikku kvalifikatsiooni ega kutset. EKR-ga on sidustatud 4 kõrgharidusliku kvalifikatsiooni tüüpi ja 3 kutseharidusliku kvalifikatsiooni tüüpi. Formaliseerimata on 5-tasemelise kutseraamistiku sidustamine EKR-ga.
Bologna protsessi ekspert Aune Valk andis ülevaate kõrghariduse kvalifikatsioonide paigutamisest EKRi kolmele kõrgemaile tasemele ning tõi välja ebakõlad kõrgharidusstandardi ja EKR-i tasemekirjelduste vahel. Tema soovitus oli, et erinevate osapoolte koostöös tuleks kutseseaduse lisas 1 asuvad EKR-i tasemekirjeldused üle vaadata ning kooskõlastada kõrghariduse omadega. EKR-i tasemekirjelduste ülevaatamist ja kooskõlastamist kõrg-, kutse- ja üldhariduse erinevate tasemete ja liikide õpiväljunditega ning kutsesüsteemi tasemete kompetentsikirjeldustega soovitati ka konverentsile eelneval päeval toimunud töötoas, kus arutati EKR-i kvaliteedi tagamise põhimõtteid.
Külli All Haridus- ja Teadusministeeriumist esitles kutsehariduse kvalifikatsioonide paigutamise protsessi EKR-s. Samuti on õpiväljundite põhine lähenemine suurendamas kutsehariduse riiklike õppekavade ning kutsestandardite kompetentside kirjelduste omavahelist seost. Külli All selgitas veel kord, et EKR-i eesmärk on, et iga koolilõpetaja ja mistahes kvalifikatsiooni omav inimene teaks, kus positsioonil ta oma kvalifikatsiooniga asub, kuidas edasi õppida ning kuhu tööturul suunduda.
Kutsekoja juhatuse liige ning ESF programmi „Kutsete süsteemi arendamine” juht Katrin Kerem tutvustas kutsesüsteemi olulisi uuendusi ja muudatusi, mis tulenevad nii uuest kutseseadusest, 8-tasemelisest kvalifikatsiooniraamistikust kui ka kutsesüsteemi sisemistest arenguvajadustest. Üleminek vanalt 5-tasemeliselt kutseraamistikult uuele 8-tasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule toimub järk-järgult. Selle protsessi käigus luuakse uus kutsete klassifitseerimise alus ja riiklikult tunnustatud kutsete kataloog, täiustatakse kutsestandardi vormi ja koostamismetoodikat ning uuendatakse ja koostatakse sellele vastavalt kutsestandardid, täiendatakse ja arendatakse kompetentside hindamise põhimõtteid, sealhulgas luuakse võimalused kutse omandamiseks õppeasutuse lõpetamisel.
Teine välisesineja Slava Pevec Grm CEDEFOP-i esindajana tutvustas septembris 2009 läbiviidud uuringut „Riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamine Euroopas”. Kõik EL liikmesriigid (lisaks ka Island, Norra, Horvaatia, Türgi) arendavad oma kvalifikatsiooniraamistikke. Nii nagu Eesti, on seadnud ka teised riigid eesmärgiks kõikehõlmava raamistiku loomise, mis haarab kõik kutse-, kõrg- ja üldhariduse ning kutsed ehk sektoraalsed kvalifikatsioonid. Antud uuring annab meile võimaluse hinnata ka EKR-i arendamist võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku arendamisele andsid asjaosalised tubli keskmise hinde.
Koostöö ja kõikide osapoolte kaasamine EKR-i rakendamisel olid ka olulisemad märksõnad, mida konverentsil esile tõsteti. Erinevate huvigruppide ootuste arvestamist rõhutas konverentsi kokkuvõttes ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Tiia Randma. Kokkulepped ei sünni üleöö ning on oluline, et uue raamistiku vundament saaks tugev.
Täpsema info saamiseks tutvuge konverentsi esitlustega.
Konverentsi ettekanded
-
- Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Mike Coles, Qualifications and Curriculum Authority, Suurbritannia
-
- Eesti kvalifikatsiooniraamistik, Olav Aarna, Kutsekoda
-
- Kõrgharidus Eesti kvalifikatsiooniraamistikus, Aune Valk, Bologna protsessi ekspert Eestis
-
- Kutseharidus Eesti kvalifikatsiooniraamistikus, Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium
-
- Kutsesüsteem Eesti kvalifikatsiooniraamistikus ning ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine”, Maaja-Katrin Kerem, Kutsekoda
-
- Teiste riikide kogemus oma kvalifikatsiooniraamistiku ülesehitamisel, Slava Pevec Grm, Cedefop
-
- Kokkuvõte konverentsist, Tiia Randma, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Ootame Teie tagasisidet Eesti kvalifikatsiooniraamistiku Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga sidustamise aruteludokumendi kokkuvõttele, mis asub siin.