Перейти к содержимому
Esileht » Tööturul on vaja oskuste paremat märkamist ja rakendamist

Tööturul on vaja oskuste paremat märkamist ja rakendamist

Kutsekoja konverents „Iga oskus loeb“ tõi kokku eri valdkondade eksperdid, et arutleda oskuste rolli üle kiiresti muutuvas töömaailmas. Aruteluteemadena tõusid esile oskuspõhise tööturu kujunemine, tehisaru mõju töökohtadel ning  hariduse ülesanne valmistada inimesi ette pidevateks muutusteks.

Konverentsi avades rõhutas majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, et inimese potentsiaal on palju suurem kui tema ametinimetus, haridus või senine töökogemus näidata suudab. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige juhtis tähelepanu asjaolule, et me räägime palju oskuste puudusest, ent ei paku inimestele alati piisavalt võimalusi neil juba olemas olevaid oskusi rakendada.

OECD tööturuökonomist Patricia Navarro-Palau. Foto: Raul Mee

Suund oskuspõhisele lähenemisele on võetud mitmel pool maailmas, kuna see võimaldab reageerida tööturu kiiretele muutustele paindlikumalt.

OECD tööturuökonomist Patricia Navarro-Palau tõi uuringutele viidates välja, et kümne aastaga (perioodil 2015–2025) on kahekordistunud ettevõtete arv, kes ütlevad, et nad ei leia sobivat tööjõudu. Teisalt p

eab 25% töötajates ennast oma ameti jaoks üle- või alakvalifitseerituks. Oskuspõhise lähenemise korral saab selliseid lõhesid hõlpsamalt ületada, kuna kvalifikatsioonist olulisemaks peetakse inimese tegelikke oskusi, ka neid,  mis on omandatud väljapool formaalharidust.

Oskuspõhise lähenemise rakendamine eeldab oskuste prognoosimist: milliste oskuste järele tööturul vajadus kasvab, millised uued oskusnõuded tekivad, milliste oskuste vajadus jääb tagaplaanile. See võimaldab planeerida koolitusi ning suunata neid rohkem piirkondadesse ja inimgruppidele, keda oskusvajaduse muutus enam puudutab.

Oskused kui konkurentsieelis

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõuniku Riin Saluver. Foto: Raul Mee

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõuniku Riin Saluver. Foto: Raul Mee

Euroopa Liidu tasandil nähakse, et sobivate oskustega inimeste nappus ohustab Euroopa konkurentsivõimet. Kui võrdleme end USA ja Hiinaga, on meie tootlikkus madalam, meil on vähem tehnoloogiaettevõtteid ning  me pole olnud sama edukad tehnoloogia eri tegevusvaldkondadesse integreerimisel. Konkurentsivõime arendamine on tugevalt EL poliitilises fookuses ning üks hoob konkurentsivõime agenda ellu viimisel on oskuste arendamine, rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõuniku Riin Saluver.

Uue lähenemisena on loodud oskuste liit, mille tegevust juhivad Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus ESIO ning kõrgetasemeline oskuste nõukogu, mille ülesanne on nõustada poliitikakujundajaid.

Saluver rõhutas, et üleeuroopaline oskuste prognoosimine, millega tegeleb ESIO, ei asenda liikmesriikides tehtavat tööd, sest  riikide ja piirkondade tööturud ja oskuste ökosüsteemid on erinevad. Oluline on Euroopa ja riigi tasandi infot kombineerida.

Cedefop´i kutsehariduse ja oskuste osakonna koordinaator Jasper van Loo toonitas, et oskusvajaduse analüüsi ja prognoosi andmed peavad jõudma sihtrühmadeni, sh tööandjate, haridusasutuste ja poliitikakujundajateni ning olema muutuste ellu viimise aluseks.

Näiteks selgub  Cedefopi uuringutest, et  igal teisel töökohal ei kasutata olemasolevate töötjate teadmisi ja oskusi täielikult. Seega peavad ka tööandjad töökohti teadlikult arendama ja oskusi ettevõtte sees targalt rakendama.

Muutuste kiirus kasvab

Cedefop´i kutsehariduse ja oskuste osakonna koordinaator Jasper van Loo

Jasper van Loo sõnul on õppimisoskus tõusnud Euroopa tööandjate jaoks kõige olulisemaks üldoskuseks, edestades varem esikohal olnud meeskonnatööoskust.

See peegeldab töömaailma muutumise kiirust: oluline pole mitte vaid see, mida inimene praegu oskab, vaid ka tema võime omandada uusi teadmisi ja kohaneda muutuvate tööülesannetega.

Konverentsi arutelupaneelides tõdeti, et ametite sisu ning ettevõtete oskusvajadus muutuvad praegu erakordse kiirusega. Peamine põhjus on tehisintellekti areng. Üheks haavatavamaks grupiks on muutunud noored tööturule sisenejad.

Tavapäraselt on noored alustanud tööelu lihtsamatest ülesannetest, mille kaudu omandatakse praktilisi kogemusi, õpitakse tundma tööprotsesse ja kasvatakse järk-järgult keerukamate ülesannete täitjaks. Just sellised tööülesanded automatiseeritakse aga esimeste seas.

See tekitab vastuolu: tööandjad ootavad kandidaatidelt varasemat kogemust, kuid kogemuse omandamiseks vajalikke algtaseme töökohti võib jääda vähemaks.

Teisalt võib tehisaru aidata noortel kiiremini keerukamate ülesanneteni jõuda. Selleks peavad nad aga suutma tehnoloogiat teadlikult juhtida, selle tulemusi hinnata ja tehtud otsuste eest vastutada.

Arutelus toodi välja, et tehisaru muudab juhtimisoskuse vajalikuks juba alustavatel ametikohtadel. Kui varem seostati töö planeerimist, eesmärkide seadmist ja teiste töö suunamist eelkõige kogenud spetsialistide või juhtidega, siis tehisaruga töötades tuleb ka algajal osata ülesandeid püstitada, protsessi suunata ja tulemuse kvaliteeti hinnata.

Seega ei muuda tehisaru üksnes seda, milliseid ülesandeid inimesed täidavad, vaid ka seda, millisel tasemel oskusi neilt tööelu alguses oodatakse.

Oskuste nähtavaks tegemine avab uusi võimalusi

Konverentsi keskne sõnum oli, et oskused loovad väärtust siis, kui neid märgatakse ja kasutatakse. See puudutab nii noori tööturule sisenejaid, uusi karjäärivõimalusi otsivaid täiskasvanuid kui ka tööandjaid, kel on töö muutuva sisu tõttu pidevalt tarvis ajakohaste oskustega tööjõudu.

Kõigi muutuste puhul ei pea lahendus olema pikaajaline ümberõpe. Mõnikord piisab ühe puuduva oskuse omandamisest või juba olemasolevate oskuste märkamisest, et inimene saaks liikuda uude ametisse või võtta senisest keerukamaid tööülesandeid.

Selleks peavad oskused olema kirjeldatavad ja arusaadavad nii inimesele endale kui ka tööandjale. Kutsekoja arendatav Oskuste Kompass aitab inimestel oma oskusi kaardistada, mõista nende seoseid eri ametitega ning leida võimalusi edasiseks arenguks.

Eesti oskuste ja kutsete süsteemi arendavad Kutsekoda ning Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames.

 

Loe lisaks

Liina Vahtras: inimeste oskuste märkamine ja väärtustamine on Eesti majanduse tuleviku küsimus

Triin Laasi-Õige: oskuste puudus ja oskuste raiskamine võivad eksisteerida kõrvuti

Patricia Navarro-Palau: tööturul tõusevad üha enam esiplaanile oskused

Eesti ja Singapur vahetasid oskuspõhise süsteemi ehitamise kogemusi

Tööjõu piiriülest liikuvust toetavas paketis pööratakse erilist tähelepanu oskustele