Üleilmses konkurentsis on Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstusel keeruline püsima jääda ning OSKA prognoosi kohaselt kahaneb niigi kokku tõmbunud valdkond veelgi. Samas on riigi julgeoleku seisukohalt oluline säilitada kohapeal strateegilise tähtsusega tootmine.
Hõive Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonnas on pikka aega kahanenud. Kui 2000. aastate alguses andis sektor tööd enam kui 23 000 inimesele, siis nüüdseks on töötajaid alles jäänud alla 8000. Kutsekoja OSKA uuringus prognoositakse, et valdkonna põhikutsealadel hõivatute arv väheneb järgmisel kümnendil veel ligi 2000 töötaja võrra ehk umbes 27%.
Prognoosi kohaselt jääb tööstusinseneride, disainerite ja rätsepate hõive stabiilseks. Teistel põhikutsealadel (konstruktorid, tehnoloogid, tehnikud ja mehaanikud, tööjuhid, tootmiskorraldajad, õmblejad, tekstiiliseadmete operaatorid ja muud tootmistöötajad) see väheneb.
Sektori kahanemise peamine põhjus peitub tööjõu- ja tootmiskulude kasvus. OSKA uuringujuht Ingrid Lepik selgitas, et tegemist on tööjõumahuka valdkonnaga, kus tootmise automatiseerimine on keeruline ning inimtööd on palju. Samas konkureeritakse turul kogu maailmaga: nii valmistoodang kui ka tootmismaterjalid liiguvad üle ilma, ettevõtted sõltuvad rahvusvahelistest tellimustest ja ekspordist ning peavad toime tulema tugeva rahvusvahelise hinnakonkurentsiga.
Mure, kuidas tagada, et vähemalt strateegiliselt oluline tootmine, näiteks meditsiini- ja militaarvaldkonna tarbeks, jääks kohapeale alles, on Euroopa riikidel ühine. Võistelda tuleb hiiglasliku Aasia turuga, mis pakub massiliselt odavaid tooteid. Euroopas, vastupidi, on siht seatud kõrgema lisandväärtusega ja keskkonnasäästlikule tootmisele.
Õmblusoskus on kadumas
Üks rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse kitsaskoht kõigis Euroopa Liidu riikides on vananev tööjõud ning raskused noorte kaasamisel. Ka Eestis on valdkonnas suur uue tööjõu vajadus vaatamata sellele, et hõive kahaneb – järgneva kümne aasta jooksul on OSKA prognoosi kohaselt tarvis ligi 1000 töötajat, et asendada pensionile siirdujaid.
OSKA analüütik Mare Uiboupin tõi välja, et koguni 41% valdkonna põhikutsealade töötajatest on 55-aastased või vanemad, 9% on juba praegu pensionieas. Tehnikute ja mehaanikute seas on pensioniealisi lausa 18%. Õmblejatest 43% on 55-aastased või vanemad. Tehnikute, inseneride ja ka õmblejate järelkasv pole tööjõuvajaduse katmiseks piisav.
„Eksperdid tunnevad muret, et pensionile siirduva põlvkonnaga võib Eestist kaduda kogu õmblemise ja tekstiilitehnoloogia kompetents ja aastakümnetega kogunenud oskusteave. See võib ohustada riigi tööstuslikku autonoomsust ja võimekust toota vajaduse korral kriitilise tähtsusega tekstiiltooteid ja rõivaid,“ rääkis Uiboupin.
Kõrgema oskustasemega õmblejatest tunnevad tööandjad juba praegu teravat puudust. Õmblejate koolituspakkumine on ebapiisav, noorte huvi õppe vastu vähene ning õppe lõpetajate erialane rakendumine madal. Osaliselt katavad õmblejate tööjõuvajadust rätsepaõppe lõpetajad, keda on arvukalt.
OSKA hinnangul ei ole vaja tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamise ning naha töötlemise õppekavarühmas õppekohtade arvu suurendada, kuid tarvis on korrigeerida õppekavarühmas erialade omavahelist proportsiooni, st senisest rohkem on vaja õmbleja- ja vähem rätsepaõpet. Samuti soovitab OSKA üle vaadata õppekohtade regionaalse jaotuse: näiteks Pärnumaal õmblejaõpet ei pakuta, kuigi seal asub arvestatav hulk valdkonna ettevõtteid.
Rõhk tulevikuoskuste arendamisele
Eesti konkurentsivõime hoidmiseks rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses tuleb nii valdkonna tasemeõppes kui ka juba töötavate inimeste oskuste arendamisel panna rõhku kompetentsidele, mis on seotud kestlikkuse ja ringmajandusega, uute materjalide ja nutikate tekstiilide kasutuselevõtuga, digitaliseeritud tootmise laienemise ja tootmisprotsesside tõhustamisega.
Valdkonna arenguks on lisaks hariduspakkumise muutustele vaja ka ettevõtete initsiatiivi, et leida viise toodete lisandväärtuse suurendamiseks ja valdkonna maine parandamiseks potentsiaalse tööjõu seas.
Tutvu uuringuga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus“.
Tutvu oskuste ja ametite kirjeldustega Oskuste Kompassis: õmbleja, rätsep, õmblustehnoloog, rõivaste konstruktor-modelleerija, juurdelõikaja.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.