Kuigi hõivatute koguarv võib Ida-Virumaal kümne aasta jooksul väheneda ligikaudu 3%, on piirkonnas suur vajadus tööjõu järele, et asendada pensionile siirdujaid. Nii selgub Kutsekoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud esmakordsest Ida-Virumaa regionaalsest tööjõuprognoosist.
Ida-Virumaa on Eesti üks olulisemaid tööstuspiirkondi, kus 2024. aastal töötas ligikaudu 44 000 inimest ehk umbes 7% kõigist Eesti hõivatutest. Ligikaudu viiendik hõivatutest ehk 9000 inimest töötas töötlevas tööstuses. Traditsioonilises põlevkivitööstuses oli hõivatuid ligi 4000. Maakonnas oli Eesti madalaim hõive ja kõrgeim töötuse määr.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduste prognoosisüsteemi OSKA andmetel väheneb aastaks 2035 maakonna hõivatute koguarv veidi. Suurimat kahanemist on oodata kaubanduse, rõivatööstuse ja hariduse valdkonnas. Põlevkivisektoris on suurem hõive kahanemine juba toimunud ning edasine vähenemine on prognoosiperioodil pigem mõõdukas. Tööhõive kasvu võib oodata metallitööstuses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning turismi valdkonnas.
Prognoositavate muutuste taga on Eesti üleminek kliimaneutraalsusele, mis avaldab suurimat mõju just Ida-Virumaale. Üleminekust tingitud mõjude, eelkõige põlevkivisektori kahanemise mõjude leevendamiseks on Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest maakonda kavandatud hulk investeeringuid. Suuremad projektid on kavas metalli-, masina- ja keemiatööstuse valdkonnas, puidutöötlemises, loomemajanduses ning turismivaldkonnas.
Vananev elanikkond tingib tööjõupuuduse
Arendused tekitavad nõudluse uute spetsialistide ja oskustöötajate järele. Samas seisab maakond juba praegu silmitsi töötajaskonna vananemise ning noorte vähesuse probleemiga. Prognoosi kohaselt lahkub järgmisel kümnendil pensioneerumise tõttu tööturult umbes 14 400 inimest. Arvestades, et hõive kahaneb samal perioodil u 1200 inimese võrra, tähendab see vajadust enam kui 13 000 uue töötaja järele.
„Iga kolmas töötaja liigub järgmise kümne aasta jooksul pensionile. Samas vaid 16% hõivatutest on noored ehk alla 35-aastased,“ rääkis OSKA analüütik Andres Viia. „Demograafiline tööturusurveindeks Ida-Virumaal on 0,61. See tähendab, et iga 10 pensionile suunduja kohta siseneb tööturule 6 noort.“
Järgmise kümnendi jooksul on Ida-Virumaal vaja asendada ligikaudu 3300 tippspetsialisti ja 6700 oskustöötajat. Kriitiline puudujääk nii tippspetsialistidest kui ka oskustöötajatest kujuneb eeskätt tehnika ja tootmise valdkonnas.
„Ida-Virumaa tuleviku tööjõuvajaduse katmisel on vaja regionaal-, haridus- ja tööturupoliitikate süsteemset rakendamist riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös,“ ütles OSKA uuringujuht Silja Lassur. „Oluline on jätkata arengut toetavate poliitikameetmetega ka pärast Õiglase Ülemineku Fondi rahastusperioodi lõppu. Ilma täiendavate sekkumisteta kujuneb Ida-Virumaa areng pigem inertsitrajektooril.“
Vaja on mitmekülgseid meetmeid
Eesti tööturu vaates tervikuna on oluline kutsehariduses tehniliste oskuste prioritiseerimine ning lõiming üldoskustega, nii ka Ida-Virumaal.
Ida-Virumaa jätkusuutliku rohe- ja tööstusülemineku kindlustamiseks on oluline veelgi võimestada kolledžite rolli. Tarvis on arendada regiooni vajadustest lähtuvaid õppekavasid ja tugevdada koostööd kohalike ettevõtetega. Täiskasvanutele kiireks ja sihipäraseks ümber- ja täiendusõppeks tuleb välja arendada mikrokvalifikatsioonide süsteem. Tööandjaid tuleb motiveerida toetama oma töötajaid uute oskuste omandamisel, seda nii nende lühi- kui ka pikemaajalistel õpingutel.
Pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete tagasi tööturule toomiseks tuleb neile luua individuaalsed õpiteekonnad, mis kombineerivad keeleõppe, põhioskused ja praktika.
Vaja on siduda eesti keele õpe erialase ja tööalase õppega ning muuta inglise keele õpe kohustuslikuks osaks tehnilistest ja teeninduslikest õppekavadest.
Oluline on seegi, et Ida-Virumaale kujundataks tasakaalustatud ja ambitsioonikas narratiiv, mis meelitab nii elanikke kui ka investoreid. Vajalik on süsteemne investeerimine kvaliteetsesse elamufondi ja kaasaegsesse linnaruumi, mis toetab inimeste otsust piirkonda elama asuda ja sinna püsima jääda.
Analüüs on valminud koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetuse raames ning tugineb tööturu- ja haridusstatistikale, teadlaste koostatud stsenaariumitele, OSKA prognoosimudelile ning tööandjate, haridusasutuste, omavalitsuste ja teiste osapoolte intervjuudele.
Tutvu uuringuga: „Ida-Virumaa tööjõuvajadus aastani 2035“
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.