Töötajaid ei defineerita enam ainult selle järgi, mis ametit nad peavad või kus nad õppinud on, vaid aina rohkem ka selle järgi, mida ja kuidas nad teha oskavad.
Kutsekoda töötab igapäevaselt selle nimel, et õppes peetaks silmas ka tööturu tulevikuvajadusi ning see tooks kaasa tegelikke muutusi. Veebiseminaridel räägime oskuspõhisest lähenemisest ja sellest, miks oskused on olulised. Samuti tutvustame Eesti oskuste süsteemi veebitööriista Oskuste Kompass.
Veebiseminaride sarjas astuvad üles eksperdid ja praktikud, kes käsitlevad põnevaid teemasid nagu digioskused ja tehisintellekti võimalused, roheoskused ja kestlik mõtteviis, oskuste hindamine ja palju muud.
Oskused on tänapäeva töömaailmas üks olulisemaid märksõnu. See, mida inimene oskab, on muutunud olulisemaks kui see, kelleks ta on õppinud.
Kutsekoja eesmärk oskuste süsteemi arendamisel on luua tööriistad, mis võimaldavad töö- ja haridusmaailma osapooltel oskusi ühtmoodi käsitleda, sama terminoloogiat kasutada ning tagada, et oskuste arendamine vastaks tööturu ja üksikisiku tegelikele vajadustele.
Oskuste süsteemi arendamine toimub järk-järgult. Esimese veebitööriistana on valminud Oskuste Kompass, mis aitab kümnete töövaldkondade, sadade ametite ja tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda.
Eelseisvad veebiseminarid
Kuidas valmistada töötajaid ette tulevikutööks?
Kas oled mõelnud, millised on need võtmeoskused, mis aitavad tööturul konkurentsivõimelisena püsida olukorras, kus teadmiste ja oskuste „parim enne“ saabub üha kiiremini?
Maailma Majandusfoorumi 2025. aasta prognoosi kohaselt muutub ligi 39% tööturul vajalikest oskustest aastaks 2030 niivõrd, et paljudel töötajatel on vaja oma teadmisi täiendada või ümber õppida. Muutustega toime tulemiseks on järjest olulisem keskenduda oskuste pidevale ajakohastamisele ning õppimise teadlikule toetamisele igapäevatöös.
Veebruarikuu Oskuste Akadeemia veebiseminaril jagab Swedbank Akadeemia koolitus- ja arendusekspert Piret Türk oma ettevõtte kogemust töötajate üldoskuste arendamisel. Türk räägib panga võtmekompetentsidest, sh enesejuhtimisest, ning süsteemsest lähenemisest töötajate arengu toetamisel.
Piret Türk on Swedbank Akadeemia koolitus- ja arendusekspert.
Piretil on ärikorralduse ja andragoogi haridus ning laiapõhjaline personalijuhtimise kogemus. Swedbank Akadeemias on ta töötajate võtmekompetentside arendamise eestvedaja grupi tasandil.
Veebiseminari modereerib Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Liitu meiega 18. veebruaril 2026 kell 16.00–17.00 MS Teams keskkonnas.
Kõik veebiseminarid salvestatakse ja neid saab järele vaadata Kutsekoja YouTube’i kanalis.
Veebiseminarid on kõikidele osalejatele TASUTA.
Kontakt: oskused@kutsekoda.ee
Toimunud veebiseminarid
Oskuste Akadeemia jaanuarikuu veebiseminaril rääkisime sellest, kuidas kasutada Oskuste Kompassi õppetöös, millised uued võimalused Oskuste Kompassis peagi tekivad ning ka laiemalt karjääriteenustest haridusvaldkonnas.
Oskuste Kompassi kasutamisest õppetöös rääkis Paikuse Kooli õpetaja, haridustehnoloog ja karjäärikoordinaator Kadri Haavandi.Kutsekoja süsteemianalüütik Otto Jõeleht tutvustas keskkonda peagi lisanduvatest funktsionaalsustest.
Haridusasutustele pakutavatest karjääriteenustest tegi ülevaate Haridus- ja Noorteameti Euroguidance’i programmijuht Margit Rammo.
Oskuste teemat üldisemalt avas Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Veebiseminar toimus 21. jaanuaril 2026
Slaidid:
Novembrikuu Oskuste Akadeemia veebiseminaril rääkisime IT-ametitest, tehisaru oskustest ja sellest, kuidas Oskuste Kompass ametites ja oskustes orienteeruda aitab.
Teemat avasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema ja Kutsekoja OSKA uuringujuht Urve Mets. Veebiseminari juhtis Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Veebiseminar toimus 5. novembril 2025
Oktoobrikuu Oskuste Akadeemia veebiseminaril kutsus teadlane ja õppejõud, professor Kristjan Port mõtlema töömaailma tulevikustsenaariumidele, sellele, milliseid oskusi tuli hakata arendama juba tol ajal, et tulevikus edukalt toime tulla, ning miks innovatsiooni tarvis oli.
Oskuste Kompassist, kasulikust tööriistast oskuste ja ametite kirjeldamisel ning oma oskuste kaardistamisel, rääkis Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Veebiseminar toimus 1. oktoobril 2025
Oskuste Akadeemia kolmandal veebiseminaril rääkisime loovust toetavate oskuste kujundamisest.
Oma kogemuslugu jagas Tartu Rakendusliku Kolledži front-end ja tarkvara arendusmeetodite kutseõpetaja ning ka noorem tarkvaraarendajate mentor Aly Valvas. Veebiseminari modereeris ning Oskuste Kompassist rääkis Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Veebiseminar toimus 23. aprillil 2025
Oskuste Akadeemia teisel veebiseminaril rääkisime sellest, mis on roheoskused ja kuidas nendele tähelepanu pöörata.
Oma kogemuslugu roheoskuste õpetamisel jagas Tartu Kunstikooli materjaliringluse suunajuht ning roheoskuste konsortsiumi liige Juta Vallikivi.
Roheoskustega seotud trende töömaailmas tutvustas Kutsekoja tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Veebiseminari modereeris ning Oskuste Kompassi tutvustas Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Veebiseminar toimus 19. märtsil 2025
Oskuste Akadeemia esimesel veebiseminaril rääkisime digioskustest, täpsemalt tehisintellekti mõjust õppetööle.
Oma kogemuslugu jagas Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Ingrid Maadvere, kes kutsus ka kolleege üles julgelt tehisintellekti võimalusi õppetöös kasutama.
Sellest, miks me räägime üha enam oskustest, nende õpetamisest ja hindamisest, kõneles Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina, kes tutvustas ka kasulikku tööriista Oskuste Kompass.
Kutsekoja Oskuste Akadeemia veebiseminaride sarja eesmärk on tutvustada oskuspõhist lähenemist ning jagada eri valdkondade ekspertide kaasabil praktilisi nõuandeid ja kogemuslugusid oskuste õpetamisest ja hindamisest.
Veebiseminar toimus 19. veebruaril 2025
Seminari slaidid
Kaasrahastanud Euroopa Liit
Oskuste süsteemi loomist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“.