Kutsesüsteemi reform on jõudnud etappi, kus kutseseaduse muutmise eelnõu ette valmistamisega ollakse lõpusirgel ning praktilised tööriisad õiguslike muudatuste rakendamiseks on kasutajatele osaliselt juba kättesaadavad.
Kutsekoja kutsesüsteemi reformi arenguid tutvustaval seminari avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kantsler Triin Laasi-Õige sõnas, et räägime väga palju kiiretest muutustest tööturul, sh oskuspõhisest lähenemisest, kuid rääkimisest ei piisa – tarvis on ka tegutseda. Kutsesüsteemi reformi eesmärk ongi üles ehitada süsteem, mis võimaldab paindlikult reageerida nii tööturu oskuste vajaduse hetkeolukorrale kui arvestada ka tulevikuprognoosidega.
HTM kutsesüsteemi reformi juhi Külli Alli sõnul jõuab kutseseaduse muutmise eelnõu uue aasta alguses ametlikule kooskõlastusringile. Muudatustega lõimitakse senisest tugevamalt kutsesüsteem, oskuste süsteem ning OSKA ehk töö- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem.
Eelnõu näeb ette rea uuendusi. Näiteks tuuakse seadusesse sisse mõisted kompetentsiprofiil ja esmakutse, luuakse seos kutsesüsteemi ja mikrokvalifikatsioonide vahel, seatakse VÕTA väljatöötamise ja rakendamise kohustus kutse andjale, reguleeritakse kutse- ja oskuste register kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise alusena ning seatakse Kutsekojale täiendavad kohustused haldusorganina.
Suund kompetentsipõhisele lähenemisele
Kui HTM töötab välja kutsesüsteemi õigusliku raamistiku, siis Kutsekoda arendab praktilisi rakendusi.
2026. aasta alguses avaldab Kutsekoda kompetentsiprofiilide välja töötamise metoodika esimese versiooni ning 10 kompetentsiprofiil, mis on valmis piloteerimiseks, st saadetakse osapooltele tagasisidestamiseks.
Kutsekoja oskuste hindamissuuna juht Aimi Püüa selgitas, et kutsepõhiselt lähenemiselt kompetentsipõhisele liikumine on üks viis, kuidas haridusmaailm saab reageerida muutustele tööturul kiiremini ja paindlikumalt.
Kompetentsiprofiil on tööalase kompetentsuse kirjeldus kompetentside kogumina. Kompetentsiprofiil on alati seotud valdkonnaga – kas majandustegevuse valdkonna, õppevaldkonna, õppesuuna, kutseala, ametiala või konkreetse ameti või töökohaga. Uuendusi tehakse kompetentsi tasandil, mistõttu kajastuvad muudatused kõigis profiilides ja standardites, mis seda kompetentsi kasutavad. Kompetentsiprofiilid on sisend õppekavade koostamiseks ning nii jõuavad tööturu ootused ka õppesse kiiremini.
Kutsestandardid ei kao, need jäävad alles reguleeritud kutsetele ja seal, kus valdkonnas on kutsestandardite järele selge vajadus.
Oskuste Kompassis tekivad täiendavad võimalused
Kutsekoja ülesanne on välja töötada ka oskuste ja ametite infosüsteemi. Infosüsteemi veebikeskkond Oskuste Kompass lansseeriti 2024. a sügisel ning selle arendamine jätkub. 2026. a esimeses pooles tekib kasutajatel võimalus Oskuste Kompassi sisse logida ning koostada oma isikustatud oskusprofiil.
Infosüsteem täieneb pidevalt ka uute oskuste ja ametite kirjeldustega. Hetkeseisuga on registris üle 4000 oskuse ja 466 ametit.
Kutseseaduse muudatuste jõustumisel 2026. aastal on ette nähtud üleminekuperiood aastani 2029.
Kutsekoja kutsesüsteemi reformi arenguid tutvustava seminar toimus 10. detsembril 2025
Slaidid
Külli All — kutsesüsteemi reformi tööjärg
Aimi Püüa — kompetentsiprofiilid
Kerli Požogina ja Otto Jõeleht — Oskuste Kompass