|
Poliitilise retoorika tasandil on vajadus liikuda teadmiste- ja innovatsioonipõhise Eesti suunas muutunud aksioomiks. Ometi ei näita tegelikkus erilisi märke selles suunas liikumisest. Põhiprobleemiks on siin, kuidas muuta haridussüsteem, sh kutseharidussüsteem Eesti teadmiste- ja innovatsioonipõhise arengu veduriks. Orienteerumine vaid tänase tööturu vajadustele ja eilsele õppemudelile jätab meid (viimase) vaguni rolli.
Kindlasti on tõsiseks väljakutseks muuta kogu kutseõpe läbivalt pädevuspõhiseks. Äraseletatult tähendab see, et kõigi õppekavade koostamise aluseks on kutsestandardid ja olulisel määral ka vastavad riiklikud õppekavad ning samadele standarditele tuginevalt toimub ka kutse omistamine. Tähtis roll on siin Euroopa kvalifikatsiooniraamistikul ja uueneval kutsete süsteemil kui liidesel tööturu ja kutseharidussüsteemi vahel.
Eelnevaga seotud oluliseks väljakutseks on ka kutseõppeasutuse lõpetamise ja esmase kutse omistamise ühitamine. See on kõige otsesemalt seotud tervikliku kutseõppe kvaliteedisüsteemi loomisega, mille keskmes on iga kutseõppeasutuse pidevalt toimiv, usaldusväärne ja jätkusuutlik sisehindamise süsteem.
Lammutamist ootavad ka mõttetud ja isegi kahjulikud vaheseinad üldharidussektori, kutseharidussektori ja kõrgharidussektori vahel, mis pikka aega on takistanud haridussüsteemi terviklikku toimimist.
Aastaks 2015 on kutseharidus ühiskonnas väärtustatud ning tööandjate poolt ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Kutseharidus vastab teadmiste- ja innovatsioonipõhise Eesti arenguvajadustele, st loob eeldused selliseks arenguks ning moodustab tervikliku ja sidusa osa elukestva õppe süsteemist. Ja lõpuks, kutseõppeasutuse lõpetamine ja esmase kutse omistamine on ühitatud.
Olav Aarna
|
|