Kutsekojas kogunenud töörühm esitles projekti „Võõrkeelte oskuse kirjelduste parendamine kutsestandardites“ tulemusi. Projekti eesmärk on täpsustada nõudeid kutsestandardites nii, et need kirjeldaksid võõrkeelte oskuse vajadust konkreetsete kutsealade esindajate igapäevatöös.
Projekti tulemusena sõnastatakse võõrkeelte oskuse kirjeldused, mis saavad sisuliseks abivahendiks nii õpetajatele kui õppijatele. Lisaks võiks täpsemad kirjeldused aidata integreerida võõrkeelte oskuse hindamist kutseeksamitesse.
„Keeleoskustasemed on seni kutsestandardites kirjeldatud väga üldiselt ning nende põhjal ei ole lihtne koostada häid erialakeele ainekavasid ega keeleoskuse taset kutseeksamil hinnata,“ ütles SA Kutsekoda juhatuse liige Katrin Kerem, põhjendades projekti vajalikkust kogu kutsesüsteemile. Kutsestandardites määratletud võõrkeele kompetentside analüüsi eesmärgiks on selle täpsem ja hinnatavam sõnastamine, mitte keeleoskustaseme tõstmine.
Võõrkeele kompetentside täpsustamist kutsestandardites alustati neist erialadest, kus töötamiseks vajatakse väga sageli võõrkeeles suhtlemist. Välja valiti viis kutsestandardit: 4. taseme hotelliteenindaja, 4. taseme logistiku abi, 4. taseme müüja-klienditeenindaja, 4. taseme kelneri ja 5. taseme palkmajaehitaja kutsestandard.
Projekti uurimistegevuse käigus selgus, et mida madalamal tasemel võõrkeeleoskust eeldatakse, seda suurem on tõenäosus, et töö tegemiseks ei vajata kõiki keeleoskuse osaoskusi või kõiki osaoskusi ühel tasemel. Seetõttu on ootuspärane, et kutsestandardis on vaja senise üldise tasemenumbri A1, A2, B1 jne sisu avamiseks täpsemalt kirjeldada, millist keeleoskust selle kutse puhul eeldatakse.
Võõrkeele kompetentsi kirjeldamisel on vaja lähtuda kutsestandardi kompetentsusnõuete üldisest loogikast, mis tähendab, et töörühma ühe ettepanekuna sõnastatakse kompetents edaspidi lävendi tasemel.
Projekti käigus ilmnes, et et näiteks kutseõppes saadud kelneri ettevalmistus klientide ja kolleegidega võõrkeeles suhtlemiseks ei ole olnud piisav tööülesannete täitmiseks, kuna kutsealane sõnavara on osutunud lünklikuks: toidukultuurist tulenevalt on vaja teada ka prantsusekeelseid enamkasutatavaid fraase ja nimetusi jm.
Projekti tulemusena on võimalik vastavates kutsenõukogudes teha ettepanekud kutsestandardite muutmiseks, et täpsustatud võõrkeelte oskuse nõuded saaksid kutsestandardites kinnitatud.
Võõrkeelte oskuse kirjeldamise töörühmas osalesid Kutsekoja, kutsenõukogude, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Innove esindajad.
Projekti materjalidega on võimalik tutvuda siin.