Möödunud aastal käsitlesime „Europassi kommikute“ veebisarjas digi- ja roheoskustega seotud teemasid, kuna 2023. aasta on kuulutatud Euroopa oskuste aastaks. Aasta viimasel kohtumisel aga oli fookus mitmekultuurilisusel töö- ja õpirändes.
Kuna Europassi kommikutel esines mitmeid oma valdkonna eksperte, siis tuletame meelde, millised olid kõlama jäänud sõnumid ja kust saab videosalvestusi järele vaadata.
Mis loom on digipädevus ja kuidas teda Europassiga taltsutada?
Europassi kommikute hooaja avasime digioskuste arendamise ja hindamise teemaga. Fookuses olid üldhariduskoolide õpetajate ja õpilaste digipädevus, ent kasulikke näpunäiteid jagus ka neile, kes aitavad teistel karjääri kujundada.
Haridus- ja Noorteameti (HARNO) koolituskeskuse projektijuht Kerli Požogina tutvustas õppija digipädevusmudelit, mille kohaselt koosneb digipädevus viiest komponendist: info- ja andmekirjaoskus, suhtlus ja koostöö digikeskkonnas, digisisu loomine, digiturvalisus, probleemilahendus.
Kuna digipädevuste valdkonda hakkab teed rajama ka tehisintellekt, siis kindlasti ootab ees digipädevusmudeli ja hindamiskriteeriumite ülevaatamine. HARNO Education Estonia projektijuhi Eva Toome sõnul ei tasu tehisintellekti karta ning selle võimalusi tuleb oskuslikult ära kasutada. Toome tutvustas ka Facebooki digiterade gruppi, kust saab palju näpunäiteid AI ja digivahendite kasutusvõimaluste kohta. Digiterade näiteid saad näha esitlusest.
Kadri Haavandi, Paikuse Kooli informaatikaõpetaja, haridustehnoloog ja karjäärikoordinator, rõhutas, et ainuüksi tööle kandideerimine nõuab tänapäeval teatud digipädevusi. „Kandideerimaks töökohtadel, mis eeldavad üldist digipädevust, on Europassi oskuste liigendus väga hea abivahend, mida CV koostamisel kasutada,“ kinnitas Haavandi. Vaata siit, kuidas hindab ta õpilaste digioskuste tasemest.
Enesehindamisel on sulle abiks Europassi digioskuste test.
Roheoskuste jõul edasi!
Roheoskuste teemalise Europassi kommiku esinejad rõhutasid, et kuigi paljud tegevused on õpitavad, algab keskkonnasäästlikkus looduse väärtustamisest ning probleemide piiritlemise oskusest.
Säästva arengu ekspert ja koolitaja Kadri Kalle toonitas, et keskkonna säästmisel ei piisa oskusest midagi teha, tarvis on ka arusaama, miks seda tehakse. Roheoskused on kestlikkusalased pädevused, mis hõlmavad nii oskusi, teadmisi, hoiakuid kui ka väärtusi. Kestlikkus omakorda tähendab, et loodusressursid on hoitud, me tegutseme loodust kahjustamata, aga samal ajal tagame ka inimestele heaolu – need kaks poolt on tasakaalus. Vaata roheoskustega seotud põhimõistete esitlust järele siit.
Kui GreenCompis on 12 roheoskust, siis Eesti oskuste registris ligi 90. Endine oskuste registri toimetaja Helin Kask selgitas (vt täpsemalt videosalvestusest), et registrisse kantud roheoskuste kirjeldused on abiks tööotsijale, kes soovib aru saada, mida ta rohevallas oskab, tööandjale, kes tahab kaardistada organisatsioonis olemas olevad rohekompetentsid, õppe- ja ainekavade koostajale roheoskuste sõnastamisel õppekavades ja õpiväljundites, aga ka strateegiate koostajatele, kutsestandardite töörühmadele, poliitikakujundajatele jne.
Vaata SIIT, kuidas märkida oma roheoskused ära Europassi CV-s.
Mitmekultuurilisus õpi- ja töörändes
Aasta viimasel kommikul arutasime, kuidas arendada kultuuridevahelist kompetentsi, mille põhjal teevad inimesed välisriiki tööle suundumise otsust ning mis on töörände väljakutsed.
Tanja Dibou, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö dotsent, harutas lahti kultuuri mõistet toetudes eri mudelitele ning tõi näiteid kultuuridevahelistest erinevustest (vt täpsemalt siit). Dibou selgitas, et kultuuridevaheline kompetents rõhutab mh järgmiste teadmiste ja oskuste vajadust: kultuuriteadlikkus, teiste kultuuride aktsepteerimine, kultuuri mõju mõistmine, võõrkeeleoskus, suhtlusoskus, avatud mõtlemisvõime.
„Tööränne on suurem kogemus, kui ainult tööelu puudutav. See aitab arendada kultuuridevahelist kompetentsi,“ lisas Monika Toiger-Kruusvald, EURES teenusejuht Eesti Töötukassas (vt videot). Eurobaromeetri uuring näitab, et eestlaste huvi ja tahe välisriiki tööle minna on mõnevõrra suurem (26%), kui see on Euroopa Liidus üldiselt (18%). Kõige rohkem Eesti kodanikke töötab rahvastikuregistri andmeil Soomes. Toiger-Kruusvald usub, et selle puhul mängib kindlasti rolli geograafiline lähedus, aga ka sarnased kultuurilised väärtused naaberriigiga.
Mõned küsimused, mida endalt küsida enne välismaale tööle minekut:
- Millises riigis ja millist tööd ma otsin?
- Milline on minu kohanemisvõime võõra kultuuriga?
- Kas mul on olemas korrektsed ja vajalikud kandideerimisdokumendid?
Tutvu EURES-e portaaliga, kuhu on koondatud töökuulutused üle kogu Euroopa
EURES nõustajatega saad ühendust võtta siin.
Europassi kommikutega jätkame 2024. aastal. Hoia Europassi kommikutel silma peal siin.
Kõiki Europassi kommikuid saad järele vaadata siit.
Loe lisaks
Digipädevusi kasvatab eesmärgipärane õppetegevus, mitte pikk ekraaniaeg