Viimase aasta jooksul on tõusnud suur huvi Eesti haridus- ja kutsesüsteemi vastu riikide seas väljaspool Euroopa Liitu, nagu näiteks Bahrein, Kosovo, Aserbaidžaan, Usbekistan, Moldova jt. Mis on see, mille üle on meil põhjust Eestis uhkust tunda, et teised riigid soovivad Eestis ülesehitatud haridus- ja kutsesüsteemist eeskuju võtta?
Eesti kutsesüsteemi suureks eeliseks on, et see on loodud tööandjate initsiatiivil, kaasates ka teised tööturu osapooled. Enamus riikides on kutsestandardite loomine esmajoones riigi initsiatiiv ja neil on raske kaasata protsessi tööandjaid ja teisi huvigruppe. Nii tegelevad paljudes riikides kutsestandardite koostamisega riigiasutused või nende loodud agentuurid. 2001. aastal loodi Eestis Sihtasutus Kutsekoda, mille tegevust suunavad kõiki tööturu osapooli (tööandjad, töötajad ja riik) esindavad organisatsioonid. Tänu sellele saab kutsesüsteem areneda kõigi osapoolte huve arvestades.
Lisaks räägitakse paljudes riikides kutsestandarditest vaid kutsehariduse kontekstis ja neid luuakse peamiselt vaid selleks, et kutsekoolid saaksid nende alusel õppekavasid koostada. Eesti on otsustanud terviklikuma lähenemise kasuks ning kutsestandardeid koostatakse kutse- ja ka kõrghariduse õppekavade tarbeks ning tööturul tegutsevate töötajate oskuste hindamiseks ja tunnustamiseks.
Kolmandaks eeliseks võib pidada seda, et Sihtasutus Kutsekoda on tegutsenud juba 10 aastat ja omab märkimisväärset kogemust Eesti kutsesüsteemi vedajana. Selle ajaga on töötatud välja 723 kutsestandardit, kutseoskusi hindavad 89 kutset andvat organisatsiooni, kes on kokku väljastanud 62 003 kutsetunnistust. Edukad ettevõtted mõistavad, et kutsetunnistusega töötajad on ettevõtte kvaliteedimärk!
Näiteid Kutsekoja koostööast teiste riikidega:
1) Bahreini delegatsiooni visiit Eestisse 14-19.06.2011
2) Kosovo delegatsiooni visiit Eestisse 18-24.09.2011
3) Aserbaidžaani nõustamine Eesti ekspertide poolt 01.2011-12.2011