Eesti kvalifikatsiooniraamistik on sarnaselt EQF-le 8-tasemeline. Pea kõik Euroopa riigid on loomas oma kvalifikatsiooniraamistikke ja suhestamas oma kvalifikatsioonitasemeid EQF-i tasemetega.
EQF on võrdlusraamistik, mis seostab omavahel EL riikide kvalifikatsioonisüsteemid ja seeläbi aitab eri maade kvalifikatsioone vastastikku arusaadavamaks ja võrreldavaks muuta. Oluliseks eesmärgiks on ka mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamine. See aitab õppijaid ja töötajaid, kes soovivad teise riiki kolida, töökohta vahetada või kodumaal õpinguid muus haridusasutuses jätkata. Eestis kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppides võib ju arvata, et selle sisu ja hariduse tase on hästi mõistetav ka teistes Euroopa riikides – tegelikult ei pruugi see aga nii olla. Näiteks erinevaid kutseõppe liike on eri maades nii palju, et nendes orienteerumine on muutunud väga keeruliseks.
Üks EQF-i ja riiklike kvalifikatsiooniraamistike loomise eesmärke on toetada töötajate vaba liikumist.
Näiteks kui Eestis saab kutseeksami sooritanu omale kutse Kokk, tase 4, siis peaks ta vastavat kvalifikatsiooni vajaval ametikohal saama töötada ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Päris automaatselt ja tõrgeteta töötajate riigist riiki liikumine siiski veel ei toimi ja seetõttu on raamistike arendajatel ja rakendajatel on veel palju ära teha, et tekiks suurem usaldus eri riikide kvalifikatsioonide sisu ja tasemete osas.
Eesti, Läti ja Leedu EQF-i rakendajad kohtuvad kord aastas, et arutada regiooni puudutavaid küsimusi kvalifikatsioonide arusaadavuse ja võrreldavuse osas.