Kutseeksamite päevad on töiselt tihedad nii kutse taotlejate kui eksamit hindava komisjoni liikmete jaoks. Kutseeksam näitab, kellel on valitud ametialal töötamiseks vajalikud kompetentsid omandatud ja kellel mitte.
Tänavu esimesel poolaastal käisid Kutsekoja kutsesüsteemi koordinaatorid vaatlemas 13 kutseeksami läbi viimist. Kutsekoda korraldab järelevalvet kutse andmise tegevuse üle ning eksamite vaatlemise eesmärk on analüüsida kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodeid, ressursikasutust ning teha vajadusel kutse andjatele parandusettepanekuid.
Kutsesüsteemi kvaliteedijuhi Agne Lepiksoni sõnul said kutse andjad tänavu Kutsekoja koordinaatoritelt väga kõrged hinded hindamiskomisjoni liikmete valiku eest. „Kutseeksami hindajad on enamuses professionaalsed töömaailma inimesed, kes teavad, milliseid oskusi ametialal tegelikult vaja läheb,“ tõi Lepikson välja positiivse trendi.
Vaadeldud eksamid olid väga põhjalikud ja ajamahukad, kestvusega 7–8 tundi. Kutsekoja koordinaatorite hinnangul on arutelukoht, kas eksamid peavad olema nii pikad: kaaluda võiks teatud kompetentside hindamist õppetegevuse käigus. Teisalt on kutseeksam aga tulevase tööelu peegeldus ning eksamineeritaval tuleb võtmeoskuste olemasolu kõrval tõestada ka oma vastupidavust.
Näiteks tegid juuksurid eksamipäeval nii nais- kui ka meestöö, kus mõlemad tööd sisaldasid lõikust, naistöö lisaks juuste värvimist. Kutse saamiseks pidi taotleja toime tulema mõlema soenguga – mitte kõigil see ei õnnestunud. Teedeehitajad korrastasid eksami käigus aga u 400 meetri pikkuse teelõigu, demonstreerides seejuures oma oskusi tee-ehituse masinate seadistamisel ja nendega töötamisel. „Enam põhjalikumalt kompetentsuste vastavust kutsestandardi nõuetele hinnata ei saa,“ tõdes teedeehitajate eksamit vaatlemas käinud kutsenõukogu koordinaator Maris Saarsalu.
Väga positiivse mulje jättis Saarsalule nooremprojektijuhtide eksami korraldus, mis oli tema sõnul tervikuna hästi läbi mõeldud: esmase enesehindamise ning sellele järgneva testi tulemuste kõrvutamine annab kutse taotlejale suurepäraselt tagasisidet, kus hindab ta oma oskusi üle, kus alla, kus õigesti.
Hindajad jagasid praktilisi nõuandeid
Tagasiside andmist vaadeldud kutseeksamitel kiitsid ka teised koordinaatorid. Eksamikomisjoni liikmed olid reeglina toetavad, julgustavad ja jagasid praktilisi nõuandeid. Enamikul eksamitel oli suudetud luua avatud õhkkond.
Teistest mõnevõrra erinev oli plastitöötluse seadistajate kutseeksam, mis toimus üle veebi. Plastitööstuse seadistaja õpe on ametikohapõhine. Eksami esimese ülesandena pidid õpilased koostama video praktilise töö sooritamisest. Selle põhjal otsustas kutse andja, kes lubatakse edasi e-testi tegema. Testi tegemiseks oli ette nähtud kindel ajavahemik. Eksami sooritasid tänavu kõik seitse kutse taotlejat, kellest igaühele saatis kutse andja esitatud videole viidates hiljem personaalsed soovitused, mida saaks edaspidi töö käigus teha paremini.
Lepiksoni sõnul on veel mitmeid erialasid, kus kutseeksamit võiks ressursside kokkuhoiuks kaaluda e-eksamina. Samas tõdes ta, et kutse andmise korras on e-eksami olemus praegu liiga üldsõnaline ning vajab täpsemat lahti kirjutamist.
Parandamiskohti leidub
Vaatluse käigus hindasid Kutsekoja koordinaatorid kutseeksamite hindamisprotsessi ülesehitust, hindamiskomisjoni koosseisu, hinnatud kompetentside vastavust kutsestandardis toodud kompetentsusnõuetele, kulude vastavust kalkuleeritule, hindamismaterjale, tagasiside andmist taotlejale ja koolile ning hindamistulemuste formuleerimist.
Valdavalt olid arenguvajadused, millele kutse andjate tähelepanu juhiti, Lepiksoni sõnul tänavu tehnilist laadi ning üldmulje eksamite korraldusest hea.
Tasub teada
Kutse andja on kutset andev organ, kellele on avaliku konkursi tulemusena antud kutse andmise õigus. Kutse andja korraldab kutse andmisega seotud dokumentide väljatöötamist – kutse andmise kord, kompetentsuse hindamisjuhendid, eksamiküsimused-ülesanded; vastutab kutse andmise protseduuride eest ning väljastab kutsetunnistused. Kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle korraldab järelvalvet Kutsekoda.
Tänavu esimesel poolaastal vaadeldud kutseeksamid
| Eksam | Õppeasutus | Kutse andja |
| Vanemkokk, tase 5 | Haapsalu KHK | Eesti Peakokkade Ühendus |
| Plastitööstuse seadistaja, tase 4 | Hiiumaa Ametikool, (eksam toimus veebis) | Eesti Plastitööstuse Liit |
| Nooremprojektijuht, tase 5 | Tallinna Majanduskool | Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon |
| Teedeehitaja, tase 4 | Järvamaa KHK, Särevere | Eesti Taristuehituse Liit |
| Maamõõdutehnik, tase 4 | Kehtna KHK | Eesti Geodeetide Ühing |
| Hooldustöötaja, tase 4 | Järvamaa KHK, Paide | Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon |
| Kosmeetik, tase 5 | Tallinna Teeninduskool | Eesti Kosmeetikute Liit |
| Küünetehnik, tase 4 | Tallinna Teeninduskool | Eesti Kosmeetikute Liit |
| Juuksur, tase 4 | Tallinna Tööstushariduskeskus | Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus |
| Logistik, tase 5; Veokorraldaja logistik, tase 4 | Valga KHK | Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing |
| Abikokk, tase 3; Kokk, tase 4 | Valga KHK | Eesti Peakokkade Ühendus |