Digi- ja rohepööret tegevad vananeva elanikkonnaga Euroopa riigid tajuvad aina teravamalt vajadust ette näha, milliste oskustega tööjõudu on neil lähitulevikus tarvis. Eesti OSKA süsteem on paljudele eeskujuks.
Septembri lõpus kogunesid Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad Cedefopi virtuaalsele seminarile arutama tööturul eri sektorites vajaminevate oskuste analüüsimise ja strateegilise planeerimise teemat.
„Vajadus eri majandussektorite prognooside järele on kogu Euroopas kasvav suund,“ tõdes seminaril Eestit esindanud OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. „Globaaltrendid ja majandusolude muutumine mõjutab sektoreid erinevalt ning mis ühes sektoris on probleem, ei pruugi teises mingi takistus olla.“
Ta selgitas, et suure mõjuga mistahes sektori tööjõuvajadusele kõikides Euroopa riikides on praegu twin transition ehk digi- ja rohepööre. Mõnikord räägitakse ka triple transition´ist, kus lisaks peetakse silmas demograafilisi muutusi, sh rahvastiku vananemist. Riikide jaoks on oluline ette näha, kui palju ja milliste oskustega inimesi nende tööturul pikemas perspektiivis tarvis läheb ning kas need oskused omandatakse tasemeõppes, täiendusõppes või on vaja hoopis välisriigist sisse tuua.
Kreeka on hädas oskuste lõhega
Näiteks rääkis oma riigi väljakutsetest seminaril Kreeka Tööturuameti Thessaly regioonijuht Olga Tsiourva. Käesolev sajand on olnud väljakutsete rohke: 2009. aastal alanud majanduskriis, koroonapandeemia ning neist tingitud kõrge töötuse määr. „Kuigi oleme teinud edusamme töötuse vähendamisel, püsivad struktuursed probleemid, nagu oskuste sobimatus ja töövõimaluste piirkondlikud erinevused, mis mõjutavad endiselt tööturgu,“ rääkis Tsiourva.
Kreeka on välja arendanud digitaalsed tööriistad, mis võimaldavad koguda infot tööturu trendide, tööjõuvajaduse ja oskuste puudujäägi kohta. Näiteks kaardistati sel moel konkreetsed digioskused, mille järele on Kreeka tööturul suurim nõudlus, ning käivitati koolitusprogramm, mille raames saavad 120 000 töötut ja 150 000 töötavat inimest oma oskusi digi- ja roheteemade valdkonnas täiendada.
Samas tõdes Tsiourva, et tunneb puudust süsteemist, mis võimaldaks paremini kaardistada elukestva õppe vajadusi ning era- ja riigisektori võimalikke koostöökohti.
Eestis prognoositakse valdkondlikku tööjõuvajadust süsteemselt ning osapooli kaasates
Eestis on loodud prognoosisüsteem OSKA, mis kaardistab kõikide majandusvaldkondade tööjõu ja oskuste vajaduse keskpikas vaates (5–10 aastat). Prognoosimisel võetakse arvesse nii nõudlust kui pakkumist: töökohtade arvu muutust, tööjõu liikumist (sh pensionile jääjad), koolituspakkumist, rännet jne. Oskuste ja tööjõu nõudluse-pakkumise sobivuse põhjal formuleeritakse soovitused poliitikakujundajatele, koolidele, tööandjatele jne.
Rosenblad viitas, et OSKA uuringud muudab unikaalseks kvalitatiivse ja kvantitatiivse metoodika kombineerimine. Kasutatakse nii statistilisi andmeid (sh rahvastikuregistri, Eesti Hariduse Infosüsteemi, maksu- ja tolliameti, elamis- ja töölubade registri, statistikaameti andmeid) kui ka ekspertidelt intervjuude ja grupiarutelude käigus kogutud teavet. Iga uuringu jaoks moodustatakse valdkondlik ekspertkogu, mis koosneb 20–30 inimesest, kellest umbes 50% on tööandjate/kutsealade esindajad, 25% avaliku sektori ja 25% kutse- ja kõrgkoolide esindajad.
Selline lähenemine võimaldab OSKA-l anda detailsemad ja paremini suunatud poliitikasoovitusi ning arutada kitsaskohti ja võimalikke lahendusi sidusrühmadega juba uuringuprotsessi käigus.
Kõige olulisemaks peabki Rosenblad koostööd ja probleemide ühist läbiarutamist osapooltega. „OSKA ettepanekud on päriselt muutusi esile kutsunud tänu koostööle ja kaasamisele,“ kinnitas ta. OSKA tulemusi kasutatakse muuhulgas karjääriteenuste pakkumisel, kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel, samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolides.
Eesti tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem on oma terviklikkuses, mõjukuses ja koostöövaimus Euroopas väga eeskujulik näide, kinnitab Rosenblad, keda kutsutakse sageli erinevatele rahvusvahelistele üritustele, sh sektorikonverentsidele OSKA-st rääkima, aga ka OSKA esindajana OECDst ja Euroopa Liidu riigiraportitesse panustama. Samas ta tõdeb, et kuigi ühtki mudelit, ei ole mõttekas päris üks-ühele üle võtta, on Eesti süsteemis väärtuslikke elemente, mis võiksid olla rakendatavad ka mujal: näiteks tugev koostöö huvirühmadega ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kombineerimine.
Loe lisaks:
Tööelu mõjutavad megatrendid (OSKA trendikaardid)
OSKA seab koos nõunikega tulevikusuunda
Yngve Rosenblad: Kagu-Aasias võetakse keskkonnateemasid väga tõsiselt