Kui oled kutsetunnistuse omanik, siis sa tõenäoliselt tead, millisel kvalifikatsiooniraamistiku astmel sa seisad. Ent kas kvalifikatsioonitase on ka neil, kes kutseõppes õppinud ei ole ning miks inimese oskuste ja omandatud kvalifikatsioonide tasemetele seadmine üldse vajalik on, selgitab Kutsekoja välisprojektide spetsialist Heli Oruaas.
Eesti kvalifikatsiooniraamistikus on kaheksa taset, mis võimaldavad kirjeldada hariduslikke ning kutsealaseid oskusi.
„Kvalifikatsioon on igal inimesel, kes on vähemalt algkooli lõpetanud – tema kvalifikatsioon ongi algharidus,“ selgitas Kutsekoja välisprojektide spetsialist Heli Oruaas. Üldhariduse kvalifikatsioonid on raamistikus tasemel 1, 2 ja 4, kutsehariduse omad tasemel 2–5 ning kõrghariduse kvalifikatsioonid tasemel 6–8. Töömaailmas antakse kutseid tasemetel 2–8.
Kutsetunnistusel, mis on inimesele väljastatud kutseeksami sooritamise järel, olgu siis tasemeõppe lõpus või tööalase karjääri täiendusena, on omistatud kvalifikatsioonitase kirjas: näiteks kokk, tase 4 või sekretär, tase 5.
Alates 2010. aastast on Eestis ka kõigile muudele koolilõpu diplomitele ja tunnistustele märgitud, mis taseme õpe on läbitud.
„See aga ei tähenda, et inimesed, kes on lõpetanud keskkooli, kutsekooli või ülikooli enne seda, oleksid ilma kvalifikatsioonita,“ ütles Oruaas. „Nende lõpudokument näitab endiselt nende kvalifikatsiooni, kuid kvalifikatsiooni vastavuse hindamine tänastele tasemetele on pisut keerukam.“
Kui tunnistusele ei ole kvalifikatsiooniraamistiku taset kantud, on ikkagi võimalik oma koht raamistikus leida, võrreldes end välja toodud haridustasemetega (keskharidus, kutseharidus, bakalaureuse kraad, magistrikraad, doktorikraad) või ametikohtadega nagu lihttöölised, operaatorid, spetsialistid või tippspetsialistid.
„Siinkohal tuleb muidugi meeles pidada, et kvalifikatsiooniraamistiku tase on ainult väljastatud tunnistusel, inimesel endal taset ei ole,“ toonitas Oruaas. „Ehk et kui inimesest on peale keskkooli pideva töö tulemusena saanud ettevõtte tippjuht, siis ette on tal näidata ikkagi ainult 4. tasemega võrreldav gümnaasiumi lõputunnistus.“
Töömaailmas on lisaks kutseeksamiga saadud kutsetunnistusele veel hulganisti kutsekvalifikatsioone, mida hindavad ja mille tunnistuse väljastavad erinevad koolitajad, nt rasketehnika juhid, gaasiseadmete käitlejad või IT-programmide litsentsid. Nendel tunnistustel ei ole kvalifikatsiooniraamistiku taset, kuid need in ikkagi väga tugevad ja tööturul nõutud kvalifikatsioonid.
Miks on kasulik oma kvalifikatsioonitaset teada?
Oruaas selgitas, et kvalifikatsiooniraamistiku tase muutub keskseks küsimuseks, kui inimene soovib õppima asuda – ükskõik, kas Eestis või välismaal: „Õppekava juures on alati märgitud, milline on eeldatav eelmine tase õppima asudes. Kui number 4, 5 või 6 midagi ei ütle, on raske hinnata, kui keerukas on õppekava või kas üldse on lootust sisse saada.“ Seega – kui inimene teab, mis tase tal juba on, muutuvad selgemaks ka edasise õppimise võimalused.
„Tasub olla teadlik, et peale gümnaasiumi lõpetamist (4. tase) on edasi õppima asudes loogiline valik 4. (kutseharidus) või 6. tase (bakalaureuse kraad). 5. tasemele õppima asumine ei ole ilma eelneva töökogemuseta enamasti võimalik ning 3. tase on reeglina väga madal tase ehk et peab olema veendunud, et just seda tahadki omandada,“ tõi Oruaas näiteid teadlikest valikutest.
Kvalifikatsioonitase on oluline ka reguleeritud kutsealal töötades. Reguleeritud kutsealadel, nt elektrikud, parameedikud, insenerid, treenerid, pürotehnikud, on väljaõppele seatud ranged nõudmised. Siin näitab kvalifikatsioonitaseme number ära vastutustaseme. Näiteks kui 3. taseme ehitiste elektrik töötab üldjuhul töörühmas muutumatutes olukordades vastavalt etteantud juhistele ja korraldustele, siis 5. taseme ehitiste elektrik on see, kes korraldab ja juhib töörühma tööd ning vastutab enda ja töörühma töötulemuse eest.
Inseneride puhul on sageli üksnes kõige kõrgema taseme inseneril volitus koostada ja kinnitada suurte projektide dokumentatsioone, juhendeid, arengukavasid jm.
Reguleeritud kutsete puhul on reeglina töökuulutuses märgitud, mis taseme spetsialisti otsitakse.
Kolmandana tõi Oruaas välja, et oma kvalifikatsiooni on kasulik teada ka välismaale tööle minnes. Nii on võimalik sealsele tööandjale tõendada, mis taseme haridus sul on – kas keskharidus või kõrgharidus, spetsialisti või algtaseme kutseharidus.
Eesti kvalifikatsiooniraamistik on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis on samuti kaheksaastmeline. Ent mitte kõikides riikides ei ole astmeid sama palju. Näiteks Iirimaal algab kõrgharidus alles 8. tasemest, mida meie peame doktorikraadi tasemeks ning doktoriõpe on neil 10. tase, mida meil üldse ei olegi. „Sellist arusaamatust klaaribki Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis erinevad tasemed vastavusse paneb,“ ütles Oruaas.
Kui ma lähen välismaale tööle või õppima, kes siis hindab, mis tasemel mu teadmised ja sealsed õppimise/töötamise võimalused on?
Oruaas selgitas, et seni kuni ei ole tegemist reguleeritud kutsega (selle saab välja selgitadaEuroopa reguleeritud ametite andmebaasis), on esitatud nõuetele vastavus töökuulutuse üles pannud tööandja hinnata.
Kui töökuulutuses või õppimisvõimaluse juures on viidatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, siis tasub taseme vastavust kontrollida Euroopa kvalifikatsioonitasemete võrdlemise tööriista abil, sest ehkki 6. tase on enamasti 6. tase üle Euroopa, on riike, kus see on nt 7. või 8. Kui tahta olla kindel, kas õppima asudes diplom või tunnistus vastab eeltingimustele, saab selle hinnangu küsida sihtriigi ENIC-NARIC keskusest.
