Tööjõuprognooside koostamine võimaldab tulevikuks paremini valmis olla ning ka ootamatustele paindlikumalt reageerida. Viis, kuidas Eesti OSKA uuringutega tööjõu ja oskuste vajadust prognoosib, on pälvinud välisriikides laialdast tähelepanu ja tunnustust.
Tänavu täitub kümme aastat Eesti tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA käivitamisest. Eesti-siseselt on OSKA uuringute tulemused muutunud hinnatud sisendiks strateegilistele partneritele, nagu ministeeriumid, töötukassa, kutse- ja kõrgkoolid, erialaliidud.
OSKA tegutsemisaastatesse jääb hulk pöördelisi sündmusi, nt koroonapandeemia, Ukraina sõja puhkemine, AI tormiline areng, millel on olnud tugev mõju majandusele ja tööturule. Kas kümme aastat ette vaatavaid prognoose, mida OSKA koostab, on mõistlik teha, kui ootamatud asjaolud kõik ennustused segi võivad paisata?
On, kinnitab OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad: „Kui püüad prognoosida, on sul võimalik tulevikku kujundada, erinevateks stsenaariumideks valmis olla ja paindlikult reageerida. Kui sul üldse sensorite süsteemi pole ülesse ehitatud, siis sajab tulevik sulle ootamatult kaela, selle asemel, et sa oleksid saanud kogu aeg seda tuult nuusutada.“
Prognoosimudeleid uuendatakse pidevalt
Rosenbladi veendumust kinnitab asjaolu, et ta puutub pidevalt kokku teste riikide esindajatega, kas samuti tööjõuvajaduse prognoosimisega tegelevad või kes alles valmistuvad vastavat süsteemi oma riigis ülesse ehitama. Viimaste huvi on saada aru, mis laadi prognoosisüsteemid töötavad, kust eeskuju võtta, et viia koolides õpetatav paremasse vastavusse sellega, mida majandus ja tööturg vajavad ning suurte ühiskondlike ja majanduslike muutustega toimu tulla. Näiteks Keenia, Kariibi piirkonna riigid, Ukraina, Argentiina, Uruguai on viimatised riigid, kelle esindajatele Rosenblad on OSKA metoodikat tutvustanud.
Riigid, kel on oma prognoosisüsteemid juba olemas, soovivad aga kursis olla, mis suunas ülejäänud liiguvad ja enda süsteeme arendavad. „Prognoosimine on keeruline: olud kogu aeg muutuvad, tekivad uued andmeallikad, mistõttu kõik hoiavad pidevalt silma peal, mis meetodeid teised katsetavad, mis kellelgi töötab, mis ei tööta, et mitte kõike ise nullist katsetada,“ sõnas Rosenblad. Nii on tänavu veebikohtumistel vastastikku kogemusi vahetatud näiteks Belgia, Singapuri, Iirimaa ja Malta inimestega.
On riike, kes valmistuvad oma prognoosisüsteeme ulatuslikult reformima, et paremini vastata kiiretele muutsutele ühiskonnas, kuid neid, kes oleksid prognoosimisest loobunud või sellele mõtleksid, Rosenblad nimetada ei oska: „Pigem ikka luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid mudeleid.“
Kuidas pöördeliste sündmuste keskel tööjõu- ja oksuste vajadust prognoosida, kuidas kavandada täna samme, mis aitavad olla tulevikus edukad ning kuidas nügida ühiskonda neid samme astuma −nende küsimuste üle arutletakse 29. oktoobril OSKA 10. aastapäeva konverentsil.
Eesti prognoosimudelit teatakse
OSKA metoodika on pälvinud välisriikides laialdast tähelepanu. „OSKA-t teatakse meie valdkonnauuringute järgi: et see on süsteem, mis annab erinevate majandusvaldkondade kohta põhjaliku sissevaate. Teatakse, et meil nii oskuste kui ka tööjõu prognoosimise pool. Alati avaldab muljet ka see, kui palju OSKA andmeid kasutatakse ja kui mitmekesiselt on eksperdid kaasatud,“ rääkis Rosenblad.
Ta tõdes, et erinevate osapoolte laialdane kaasamine on Eesti-suguses väikses riigis kergem, aga see on ka algusest peale OSKA põhieesmärk olnud: „OSKA aluspõhimõte on koostöö.“
OSKA koostöövõrgustikku kuuluvad erinevad tööturu teemadega seotud osapooled läbi OSKA koordinatsioonikogu, nõunike kogu ja valdkondlike eksperdikogude.
Valdkondlik eksperdikogu moodustatakse iga OSKA uuringu läbiviimisel ning sinna kuuluvad tööandjate, valdkonna erialasid õpetavate kutse- ja kõrgkoolide ning riigiasutuste esindajad. Tööjõu ja oskustega seotud kitsaskohad ning võimalikud lahendused arutatakse sidusrühmadega läbi juba uuringuprotsessi käigus. Nii on OSKA ettepanekud osapooltele arusaadavad ning nad mõistavad nende elluviimisest tõusvat kasu. Tänu sellele ongi OSKA uuringutulemustega arvestamine laialdane.
Ulatuslik koostöövõrgustik on palju kaasa aidanud ka OSKA tuntusele väljaspool Eestit. „Kui ma käin välisriikides esinemas, siis tihtipeale öeldakse, et OSKA-st me oleme juba kuulnud,“ rääkis Rosenblad. „Meie partnerid oma rahvusvaheliste võrgustike kaudu on levitavad infot OSKA kohta, aga OSKA on ka ise erinevates rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja -projektides.“
Näiteks kuulub OSKA Euroopa prognoosivõrgusikku, teeb koostööprojekte Cedefopi, OECD, European Training Foundation´i ja Maailmapangaga. OSKA on kantud parimate prognoosipraktikate andmebaasi.
Infovahetus on oluline
Alles hiljaaegu käis Rosenblad välislähetusel, kus osales kahel väärikal sündmusel järjest. Esmalt lendas ta OECD kutsel Lissaboni. OECD nõustab kaheaastase projekti raames Portugali valitsust, et aidata neil välja töötada oskuste prognoosimise süsteemi, mis annaks sisendit kõrgkoolidele. Lissaboni oli kutsutud viis riiki oma kogemust jagama: Eesti, Soome, Sloveenia, Itaalia ja Iirimaa.
Portugalist lendas Rosenblad edasi Kreekasse, kus kogunes Cedefopi Euroopa tööjõuprognoosi töörühm, mille liige Eesti on. Cedefop teeb kogu Euroopa ning eraldi kõikide liikmesriikide kohta iga kahe aasta tagant tööjõuprognoosi. Prognoos põhineb suurel makromajanduslikul mudelil, mis võtab arvesse Euroopa tasandil rahvastikuprognoose, majanduskasvu prognoose, tööjõu-uuringute andmeid. Töörühm ülesanne on prognoosi valideerida ja sinna sisendit anda.
Ka sellistes töörühmades toimub osalejate vahel infovahetus ja üksteiselt õppimine. Teistes riikides toimuvaga kursis olek võimaldab oma prognoosisüsteemi ajakohasena hoida ning muutuste tuules laineharjal püsida.
Loe lisaks:
OSKA metoodika käsiraamat uuenes
OSKA ettepanekud on leevendanud mitmeid tööjõuga ja oskustega seotud kitsaskohti
Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimine eri majandussektorites on Euroopas kasvav suund