OSKA aastapäevakonverentsil otsiti vastust küsimusele, kas tulevik juhtub või me loome selle ning millised võimalused on Eestil suurte, kogu maailma mõjutavate trendide keskel ise oma suunda seada.
Kutsekoda on OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuid läbi viinud juba kümme aastat. Aastapäevale pühendatud konverentsil „OSKA olla tulevikust samm ees“ arutleti tuleviku prognoosimise võimalikkuse ja vajalikkuse üle.
Päev koosnes neljast arutelupaneelist, kus osalesid Eesti teaduse, hariduse ja ettevõtluse tipud: Kristina Kallas, Urmas Varblane, Robert Kitt, Ott Pärna, Kristjan Port, Oliver Väärtnõu, Linnar Viik, Priit Salumaa, Tarmo Jüristo, Hando Sutter, Jaak Aaviksoo, Liina Maria Lepik, Aune Valk, Jarek Kurnitski, Triin Laasi-Õige ja Veljo Konnimois. Konverentsi modereeris Urmas Vaino. (Vaata lähemalt ajakavast).
Elevant toas
Minister Kristina Kallas (Haridus- ja Teadusministeerium) tõi välja, et tuleviku planeerimine ei ole midagi inimestele ainuomast – seda teevad instinktide ajel ka näiteks talvevarusid koguvad loomad. Inimene on aga suuteline enamaks – ta on võimeline varasemast kogemusest õppima, ta suudab projitseerida soovitud tuleviku ning planeerida tegevusi selle täitumiseks.
Kallas märkis, et OSKA uuringud on tegevusjuhised, mis näitavad ära, milliseid samme tuleb astuda, et liikuda eri majandusvaldkondade ekspertide, tööandjate, haridusasutuste esindajate ja poliitikakujundajate ühiselt visandatud tuleviku suunas, mille keskmes on tugeva majandusega Eesti.
Konverentsil tõdeti, et kuigi OSKA uuringuid rakendatakse laialdaselt, on hulk ettepanekuid jäänud ka ellu viimata. Hando Sutteri (Eesti Tööandjate Keskliit) hinnangul on üks põhjus asjaolu, et OSKA räägib sageli „elevandist toas“ – asjadest, mis on ilmselged, aga millega ei soovita tegeleda.
OSKA toob välja nii valdkonnad, kus on vaja täiendavat tööjõudu (sh välistööjõudu) kui ka valdkonnad, kus on tööjõu ülepakkumine. OSKA osutab õppekavadele, mille lõpetajad tööturul piisavalt ei rakendu, ning õppekavadele, kus oleks tulevikusuundumusi silmas pidades vaja vastuvõttu suurendada. OSKA on kaardistanud ka tööturgu üleilmselt mõjutavad megatrendid: seisame silmitsi demograafiliste, keskkonna- ja tehnoloogiaalaste, globaalsete ja väärtuspõhiste väljakutsetega.
Vaata värsket Ott Pärna koostatud tulevikutrendise ülevaadet SIIT.
Nende probleemide lahendamine nõuab paljuski poliitilisi kokkuleppeid ja strateegilisi otsuseid. Konverentsil tõdeti, et Eesti ühiskonnas on palju polariseerumist, mis pärsib ühise tulevikunägemuse kujundamist, otsuste tegemist ja nende ellu viimist.
Tulevikku saab luua sellest rääkides
Pilt Eestist kui edukast digiriigist ei läigi enam: tehisintellekti (TI) rakendamise ega tehnoloogialoome edetabelites meid ei ole. Me ei ole enam odava tööjõuga maa, kuid meil napib ka kõrgtehnoloogilisi töökohti, niisamuti inimesi, kel oleks sobiv erialane ettevalmistus selliste töökohtade täitmiseks – ehk nagu ütles Ott Pärna (Techno TLN), puudu on nii „muna“ kui ka „kana“ selleks, et olla rikas riik.
Tugeva sõnumina jäi konverentsil kõlama, et meil on vaja uut tuleviku Eesti lugu, sest tuleviku loomiseks peame sellest rääkima. Nii saame tuua traagelniidid tänasesse päeva ja hakata soovitud tulevikku kujundama.
Akadeemik Urmas Varblane (Tartu Ülikool) pakkus välja, et meie uus lugu võiks kõlada nii: Eesti on maailma kõige parema inimvaraga riik.
See eeldab investeeringuid haridusse, inimeste tervisesse jm, aga ka väärtushinnangute kujundamist. Oluline on leida tasakaal tehnoloogilise efektiivsuse ja inimliku tähenduslikkuse vahel.
Peame tundma oma unikaalsust
Et ühiskonda soovitud suunas „nügima hakata“, on tarvis vastu võtta strateegilised otsused ning luua tingimused nende saavutamiseks.
IT-visionäär Linnar Viik leidis, et näiteks TI-hüppe otsuse tegime ja selle ellu viimisega alustasime õigel hetkel. Meie inimestel on vaja tehnoloogia-, sh TI-alaseid oskusi ning neid tuleb õpetada kõikides haridusastmetes.
Mitu panelisti rõhutas, et Eesti ei pea tingimata olema ise kõrgtehnoloogilise innovatsiooni looja, kuid tarvis on osata mujal loodud lahendusi enda kasuks tööle panna. Tehnoloogiaoskuste kõrval on vaja teadmist oma unikaalsusest – mida on meil sellist, mida teistel ei ole (maailma parim inimvara?), kus peituvad meie võimalused suuremat lisandväärtust luua. Oma unikaalsuse ära tundmine eeldab muuhulgas kriitilise mõtlemise, õppimise, laia pildi nägemise ja järelduste tegemise oskust.
Triin Lassi-Õige (Haridus- ja Teadusministeerium) märkis, et õigustatud on keerata pilk HTM poole, kui räägime noortele tuleviku vaates kõige olulisemate oskuste andmisest, kuid vastutus selle eest, et ka töötavate inimeste oskused püsiksid asja- ja ajakohasena, lasub tööandjatel.
Ta lisas, et OSKA uuringuid ei ole tuleviku loomise tööriistana veel nii laialdaselt kasutusel kui võiks. Arvestades OSKA uuringute aluseks olevat laiapinnalist andmestikku ning kokku kogutud ekspertteadmist, on need tugev alus, millele toetuda.
OSKA uuringud võimaldavad hoida pilgu eesootaval, et meil ei tarvitseks liikuda tulevikku selg ees.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Konverentsi salvestused leiad peagi Kutsekoja sündmuste lehelt.
Vaata lisaks:
