Tehisintellekti areng tõstab tehnoloogia ja muude eluvaldkondade piirimail olevate töörollide tähtsust ning see võib avardada naiste võimalusi siseneda (info)tehnoloogia valdkonda, rääkis OSKA uuringujuht Urve Mets arvamusfestivalil.
Kas IT on naistele AI-ajastul risk või võimalus, küsiti tänavusel Paide arvamusfestivalil aruteluringis, milles osales ka OSKA uuringujuht Urve Mets.
Mets tõi välja, et kuigi Euroopa keskmisega võrreldes on Eestis olukord naiste osalusega IT-valdkonnas parem, on ebavõrdsus siiski suur: 2024. aastal olid Eestis 27,6% IT-spetsialistidest naised, samas kui EL-is keskmiselt oli neid 19,5%. „Teistpidi öeldes on Eestis peaaegu kolmveerand IT-spetsialistidest mehed,“ sõnas Mets.
Naiste vähene osakaal tehnoloogiasektoris pole ainult mitmekesisuse küsimus. Uuringud näitavad, et naised on ühelt poolt alaesindatud tehnoloogiat loovates ja juhtivates rollides, teisalt töötavad nad sagedamini ametites, mille tööülesandeid tehisintellekt võib märkimisväärselt muuta. See ei tähenda tingimata nende töökohtade kadumist, küll aga võib oluliselt muutuda töö sisu ja see, milliseid oskusi tööturul vaja läheb. Naiste jõudmine tehnoloogiat loovatesse rollidesse on seega nii võrdsuse kui ka töökindluse küsimus.
Metsa hinnangul peidab risk aga ka võimalust. Ta tõi välja, et 2026. aasta Eesti inimarengu aruande andmeil on naised aktiivsemad elukestvas õppes osalejad.
„Kõige rohkem õppivad inimesed ei pruugi olla kõige suuremas ohus – nad võivad olla kõige paremini ette valmistatud selleks, et muutustest võita,“ rääkis Mets. Ta selgitas, et risk tekib siis, kui inimene õpib pidevalt juurde tööturu vaates „eilseid oskusi“. Elukestev õpe tähendab aga tulevikku suunatud oskuste omandamist, sh kuidas töötada dialoogis koos AI-ga ning kuidas tehnoloogia arengust lähtudes oma tööprotsesse ümber kujundada.
Nõudlus keeruka oskuste kogumi järele
OSKA analüüsides on näha laiemat oskuste paradigma muutust. Kui varem oli keskne küsimus, kuidas tehnoloogiat kasutada, siis järjest olulisemaks muutub oskus juhtida ja optimeerida tervet süsteemi. Andmed muutuvad tavapäraseks töö sisendiks ning automatiseerimine loomulikuks osaks töökeskkonnast.
Samal ajal toimub töömaailmas liikumine kitsalt spetsialiseerumiselt hübriidrollidele ning T-kujuliselt oskusprofiililt X-kujulise profiili poole.
T-kujulise oskusprofiili korral on inimesel sügavad teadmised ja oskused ühes valdkonnas koos laiapõhjaliste üldteadmistega. Samas X-kujulise oskusprofiili korral on inimesel mitmekesine mitteseotud valdkondade teadmiste ja oskuste kogum koos asjakohaste digioskuste ning sotsiaalse võimekusega, mis võimaldab kohaneda ja tegutseda uutes olukordades, kus on vaja laiahaardelisi ning mitmekülgseid teadmisi, oskusi ja kogemusi.
Seega inimese jaoks, kel on head erialateadmised mõnest muust valdkonnast, kuid kes lisaks oskab edukalt kasutada tehisintellekti nii õppimiseks kui ka prototüüpide ning uute lahenduste loomiseks, võib tehnoloogiavaldkonda sisenemine muutuda varasemast lihtsamaks. „Õpetaja, juristi, tervishoiutöötaja, turundaja või tootmisspetsialisti valdkonnateadmine koos AI- ja andmeoskustega võib olla väga tugev kombinatsioon.“
Tehnoloogia valdkonda sisenemise paradoks
AI areng muudab tehnoloogiavaldkonda sisenemise korraga nii lihtsamaks kui ka keerulisemaks. Muu eluala spetsialist ei tule tehnoloogiasse n-ö tühjade kätega – tema valdkonnateadmine koos AI- ja andmeoskustega võib olla väärtuslikum kui üldine algtaseme programmeerimisoskus. AI abil saab varasemast kiiremini õppida, prototüüpida ja päris lahendusi luua ning seetõttu ei eelda tehnoloogiaga seotud rolli liikumine enam tingimata klassikalist IT-karjääri ega sügavat programmeerimistausta.
Samas võib just klassikalise IT-karjääri alustamine muutuda keerulisemaks. „Kõige kergemini on automatiseeritavad just lihtsam koodikirjutamine, dokumenteerimine, testimine, andmete puhastamine ja esmatasandi kasutajatoe pakkumine – ehk ülesanded, mille kaudu algaja varem õppis,“ selgitas Mets. Siin tekib paradoks: tööandja tahab inimest, kes oskaks AI tulemust kriitiliselt kontrollida, aga just praktilise töö ja vigade kaudu kujuneb oskus aru saada, millal tulemus on vale. „On suur oht, et AI saeb läbi karjääriredeli esimese pulga.“
Et seda ei juhtuks, tuleb IT-hariduses keskenduda senisest enam probleemipõhisele õppele ja seada fookus ülekantavate oskuste arendamisele. Tugevdada on vaja praktika ja mentorluse rolli, aga mõelda ka valdkonna kuvandile. IT ei tohiks inimeste teadvuses võrduda üksnes programmeerimisega, üha enam tekib rolle, kus tehnilised oskused põimuvad mõne teise valdkonna teadmiste, andmekasutuse, probleemilahenduse ja inimestega töötamise oskusega.
Kui arusaama tehnoloogia valdkonnast avardada, hakkab sinna sobituma ka senisest enam naisi, usub Mets.
Koodtech ja Swedbank Eesti korraldatud aruteluringis „Kas IT on naistele AI-ajastul risk või võimalus?“ osalesid Urve Mets (OSKA uuringujuht), Kati Tint (Swedbank Competence Lead Payments & Accounts Baltics Division), Eneli Eljand (Tehisintellekt OÜ tegevjuht) ja Heilika Ots (karjääripööraja, kood/Nooremarendaja lõpetaja ja kood/Jõhvi õppija), arutelu juhtis Annika Arras. Paide arvamusfestival toimus 7. augustil 2026.
Loe lisaks
Tehisintellekti tulek tõstab inimestelt nõutavate oskuste lati kõrgemale
Vaata Oskuste Akadeemiat järele: kas TI mõjul saavad kõikidest IT-spetsialistid?
Tehisintellekti teadlik kasutamine vajab Eesti ettevõtetes veel arendamist