Oskuste Akadeemia. Isiklik arengufond: kui palju investeerid oma oskustesse?

Professionaalne areng ei tähenda ainult koolitustel osalemist. Areneme iga päev – lahendades uusi ülesandeid, õppides kolleegidelt, saades tagasisidet, katsetades ja oma kogemusi mõtestades. Suur osa sellest õppimisest on näiliselt tasuta või ei tundugi õppimise või arenguna. Kas see võib tähendada, et  investeerime teadlikult oma arengusse vähem kui võiksime?

Oskuste Akadeemia veebiseminaril uurime, kuidas võtta suurem vastutus oma oskuste ja professionaalse arengu eest. Kuidas märgata, milliseid oskusi oleme töö käigus juba arendanud? Kuidas otsustada, millistesse oskustesse tasub järgmisena investeerida? Ning kuidas jaguneb vastutus arengu eest inimese enda ja tööandja vahel?

Räägime ka isikliku arengufondi ideest. Kui meil on puhkusefond ja säästud ootamatuteks olukordadeks, siis kas võiks meil olla ka oma arengufond – ressurss, mida investeerida enda oskustesse ja tulevikuvõimekusse?

Isiklik arengufond ei tähenda ainult arenguks planeeritud aega ja teadlikku tähelepanu, vaid vajadusel ka rahalist reservi, mida kasutada õppimiseks, silmaringi laiendavaks reisiks, nõustamiseks, mentorluseks või muuks professionaalseks arenguks – ka siis, kui tööandja seda parasjagu ei rahasta või tööandjat mingil perioodil ei olegi.

Veebiseminarilt saab osaleja kaasa 4-osalise mudeli ja praktilised küsimused, mille abil oma oskusi, arenguvajadusi ja järgmisi arenguinvesteeringuid teadlikumalt kavandada.

Teemat avab talendijuhtimise ja nõustamise ettevõte Fontes juhatuse liige ja arendustiimi juht Piret Jamnes. Veebiseminari modereerib Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.