Aasta 2022 oli Kutsekoja jaoks märgiline eelkõige kui oskuste süsteemi loomise algusaasta, ent aktiivne töö käis 20-aastaseks saanud organisatsiooni kõigis tegevuslõikudes, selgub sihtasutuse majandusaasta aruandest.
2001. aastal loodud SA Kutsekoda tähistas hooajal 2021−2022 oma 20. sünnipäeva. Selle raames toimus mitmeid ettevõtmisi: Kutsekoja aumärkidega tunnustati Kutsekoja pikaajalisi koostööpartnereid, läbilõige Kutsekoja kahekümne aasta tegemistest pandi animatsiooni ning peeti maha päikseline sünnipäevapidu, meenutab Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma möödunud aastale tagasi vaadates.
„Kutsekoja ajalukku läheb 2022. aasta oskuste süsteemi alguse aastana,“ ütleb Randma.
Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuhi Ave Ungro eestvedamisel asuti oskuste kirjeldamise süstematiseerimiseks looma oskuste registri struktuuri, kirjeldama oskusi ja ette valmistama oskuste süsteemi infosüsteemi väljatöötamist.
ESF projekt „Kutsesüsteemi reform OsKus“ toetuse andmise tingimused allkirjastas haridus- ja teadusminister käskkirjaga novembris ning sellega lepiti kokku kutsesüsteemi arendustegevused aastani 2029 ning detailne eelarve ja tegevuskava 2025. aasta lõpuni. Käivitunud kutsesüsteemi reform avati sündmusega „Kõik pardale“, millega kutsuti osapooli arendustes kaasa rääkima.
Uue projekti käivitamise kõrval jätkus aktiivne töö kõikides sihtasutuse senistes töölõikudes: kutsesüsteemi haldamine, tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringute läbi viimine ning koostöövõrgustike keskuste töö.
Väljastati ligi 12,5 tuhat kutsetunnistust
2022. aastal korraldas Kutsekoda 14 kutsenõukogu tegevust. Kinnitati 127 kutsestandardit, sh uuendamised ja pikendamised. Uuendatud kutsestandardeid täiendati muuhulgas digioskuste ja tulevikuoskustega, sisendit saadi OSKA uuringutest. 2022. aastal väljastati ligi 12,5 tuhat kutsetunnistust.
Kutseeksamite e-halduskeskkond, mis on kutseregistri infosüsteemi osa, on hästi kasutusse läinud. 2022. aastal tehti keskkonnas kutse andjatelt ja kutseõppeasutustelt saadud tagasiside põhjal kasutajasõbralikkust toetavaid arendusi ning muudeti automaatseks kutseeksami kulude hüvitamine kutse andjale.
Valmisid uued OSKA uuringud
Mullu avaldati kaks OSKA valdkonnauuringut: sotsiaaltöö ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
2022. aastal viidi läbi kolm valdkonnauuringut (põllumajandus ja toiduainetööstus; metsandus ja puidutööstus; metalli, masina- ja elektroonikatööstus), temaatiline uuring uurimis- ja arendustöötajate vajadusest ettevõtetes ning valmisid OSKA üldprognoos ja näidikulehed – 2022. aastal koostatud uuringud avaldati 2023. aasta alguses.
Seirearutelud toimusid mullu etenduskunstide, siseturvalisuse ja õiguse valdkonnas. Mahukam seireuuring viidi läbi majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonnas.
Loe lisaks:
Majutus-, toitlustus- ja turismivaldkond vajab paindlikumaid õppevorme
Vastuvõtt õiguserialadele on vähenenud
Lavakunsti erialade õppes on pöördelised ajad
Koolide ja tööandjate tihedam koostöö aitaks rakendada loometöötajate täit potentsiaali
Pedagoogide järele on kultuuri- ja mäluasutustes kasvav vajadus
Siseturvalisuse valdkond vajab mitmekesisemaid õpiteid
2022. aastal täiendati tulevikutrendide ülevaadet aastani 2030 ning uuendati värskemate allikaviidetega OSKA trendikaardid.
Haridusportaali lisati uut teavet värsketest OSKA uuringutest.
Välisprojektide allüksusel oli tihe aasta
Kutsekoda on Euroopa koostöövõrgustike − NCP ja Europass ning EPALE − Eesti keskus.
Europassi Keskus jätkas 2022. aastal teavitustegevusega, infosüsteemi haldamisega ning koostööga info- ja nõustamisvõrgustikes. Keskus värbas teavitustegevusse appi Europassi targad, kes igaüks tutvustasid Europassi ja kvalifikatsiooniraamistikku oma valdkonnas – kutseõppe õpilastele ja karjääriõpetuse spetsialistidele, üliõpilastele, üldhariduskoolidele ja ning huvitegevuse valdkonnale.
Koostöös Euroguidance’i võrgustikuga alustati Europassi kommikute sarjaga. Veebikohtumiste eesmärk on tutvustada, kuidas Europass ja selle tööriistad saavad erinevate tegevussuundade karjäärispetsialistidele kasulikud olla. 2023. aastal toimuvad kommikud kord kvartalis.
Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormil (EPALE) jätkus täiskasvanukoolitajate koostöö arendamine: platvormil saab jagada informatsiooni, pidada diskussioone ja vahetada kogemusi. Samuti koondab EPALE kokku üle-euroopalise infovoo viimaste teadusuuringute, seadusandlike aktide, temaatiliste ürituste jmt kohta täiskasvanuhariduse valdkonnas.
2022. aastal toimus hübriidsündmusena VIII koolitajate mittekonverentsi, mida neljandat aastat järjest korraldas EPALE koos ETKA ANDRAS-ega.
Populaarsust kogus EPALE saatesari „Õppetundˮ, mis on Äripäeva raadio eetris kord kuus. 2022. aasta jooksul jõudis eetrisse 13 saadet.
Mullu jätkus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamiseks ja Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EQF) rakendamise tagamiseks.
Kutsekojast
Sihtasutus Kutsekoda on Eesti Vabariigi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni asutatud eraõiguslik juriidiline isik.
Kutsekoja tegevust finantseeritakse riigieelarvest vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kutsekoja vahelisele halduslepingule, Euroopa Sotsiaalfondist vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjadele ning Euroopa Komisjonist vastavalt Euroopa Komisjoni ja SA vahelistele lepingutele.
Seisuga 31.12.2022 juhib SA tegevust 7-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus.
Loe lisaks
Tutvu Kutsekoja majandusaasta aruandega siin.