Olukorras, kus tegevusvaldkondade ja ametialade vaheliste piiride tõmbamine on aina keerulisem, muutuvad nii tööandjate kui ka -võtjate vaatest oluliseks head üldoskused, rääkis Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma Parempoolsete seminaril.
Parempoolsete korraldatud avalikul seminaril „Miks maailma parim haridussüsteem ei rahulda majanduse vajadusi?“, otsiti vastust küsimusele, kuidas panna haridussüsteem ja tööturg paremini ühte jalga astuma.
Arutelul osalenud Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma rääkis, et tööjõu ja oskuste vajadust analüüsivatest OSKA uuringutest on välja koorunud murekohad, mida tunnetatakse kõikides majandussektorites. Neist üks on tehnoloogia ja tehnikaalaste teadmistega töötajate ebapiisav järelkasv. Paraku panevad noored oma tee tehnoloogiaerialadele lukku juba põhi- ja keskkoolis, tehes otsuse, et reaalained on rasked ja neid nad süvendatult õppida ei taha. Näiteks piirab tuleviku valikuid see, kui gümnaasiumis on õpitud kitsast matemaatikat.
Inseneriakadeemia programmid, mis on suunatud nii õpilastele (MATIK-õpe) kui ka õpetajatele („Lae end“) võiksid aidata muutust tuua.
Üldoskusi tuleb arendada ainetundides
Teine murekoht on õpilaste vähene arusaam õpitu seostest päriseluga: teadmised võivad olla head, aga neid ei osata rakendada. Vähenenud on käelised oskused ja looduse tundmine. Viimane on probleem erialadel, kus on vaja asuda tööle näiteks metsas.
Üldoskuste, nagu seoste loomise, probleemide lahendamise ja analüüsimise oskuse kujundamisele tuleks ainetundides kindlasti tähelepanu pöörata. Inimestel, kes on paindlikud ja õppimisvõimelised, kes suudavad teadmisi ühelt tegevusalalt teisele üle kanda, on kergem tööd leida. Seda eriti olukorras, kus tegevusvaldkondade ja ametialade piirid hägustuvad: näiteks ei ole tänapäeval alati võimalik öelda, kas finantsspetsialist on ka IT-spetsialist või mitte. OSKA uuringute tulemused kinnitavad, et heade üldoskustega inimesed on tööandjate vaates kõrgelt hinnas.
Seminari „Miks maailma parim haridussüsteem ei rahulda majanduse vajadusi?“ aruteluringis osalesid ka Jaak Aaviksoo (akadeemik, endine rektor ja minister), Hando Sutter (Eesti Tööandjate Keskliidu juht), ning Liina Maurer (Parempoolsete hariduskomisjoni juht, Tartu Ülikooli nooremteadur). Arutelu juhtis Andres Kaarmann.
Seminari saab järele vaadata SIIT.
Loe lisaks:
Keskkonna- ja tehnikaalased oskused on Euroopas defitsiidis
Mis töö jääb inimesele, kui robot on tõhusam ja tehisintellekt nutikam?
OSKA uuring: Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajadus