Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Pandeemia on pannud ümber hindama igapäevast tööelu – inimeste vähesus sunnib nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris efektiivsemalt tegutsema. Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja hüppeliselt suurendada tehnoloogia rakendamist erinevates elu- ja majandusvaldkondades.
IKT on toeks kogu majandusele. Nüüdisaegsed tehnoloogilised lahendused aitavad tõhusamalt kasutada ressursse, tõsta tootlikkust ja langetada tõenduspõhisemaid otsuseid. Automatiseerimine, digitaliseerimine ja robotiseerimine võimaldavad suunata inimesi tegema aina keerukamat tööd, täitma suuremat lisandväärtust loovaid ülesandeid. Need muutused tähendavad seda, et vaja on märksa suuremat arvu IKT spetsialiste kõigis eluvaldkondades.
Suur puudus arendajatest
Hetkel on tööjõuturul märkimisväärne puudus tarkvara- ja IKT süsteemide arendajatest. Tööandjate sõnul leiaks kohe erialast rakendust vähemalt paar tuhat tarkvaraarendajat. Kasvuvajadus on hüppeline just IKT-sektori ettevõttel.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringu käigus läbi viidud fookusaruteludel ettevõtete juhtidega selgus, et mitte-IT ettevõtted on enamasti IKT-lahenduste tellija ja kasutaja rollis. Eksperdid nentisid, et tarkvaraarendusega seotud töömaht küll kasvab tulevikus hüppeliselt, aga suurem osa vajalikke arendusi tellitakse IKT-sektorist, mitte ei palgata oma organisatsiooni täiendavat tööjõudu.
Teistest majandussektoritest eristub näiteks finantsvaldkond, mille tööjõuvajadus arendajate osas on IKT-sektori ettevõtetega sarnane. Paljudes finantsettevõtetes on suured IT-osakonnad ning see valdkond suudab pakkuda töötajate värbamisel ka IKT-sektorile palgakonkurentsi.
Kõikides majandusvaldkondades ning ka avalikus sektoris tuntakse kasvavat vajadust andmeanalüütikute ja andmeteadlaste järele, kes aitaksid (suur)andmetele tuginevalt suuremat lisandväärtust loovaid otsuseid teha.
Hõive kasvab poolteist korda
OSKA prognoosi alusel kasvab IKT-spetsialistide hõive lähema seitsme aasta jooksul tänasega võrreldes vähemalt 1,5 korda. Aastaks 2027 töötab IKT-spetsialistidena kogu majanduses vähemalt 47 600 spetsialisti.
Poolteisekordset hõive kasvu prognoosis OSKA ka oma 2016. aasta IKT tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringus ning see osutus täpseks. Toona tähendas see 1350 uut IKT-spetsialisti aastas, uue prognoosi alusel on aastane kasvuvajadus vähemalt 2600 ehk ligi kaks korda suurem.
Tasemeõppe lõpetanute arv ei suuda katta järjest suurenevat vajadust IKT-spetsialistide järele. OSKA prognoosi kohaselt on uue tööjõu vajadus seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. See hinnang arvestab lisaks kasvuvajadusele ka inimeste võimaliku tööturult lahkumisega.
Kuna IKT-spetsialistidena töötavad Eesti keskmisest tunduvalt nooremad inimesed, on vanusest tulenev asendusvajadus väga väike (alla 200 inimese aastas). Samas liigub tasemeõppest tööturule järgmise seitsme aasta perspektiivis, arvestades praegust õpetamise mahtu ja katkestajate osakaalu, maksimaalselt umbes 7350 lõpetajat.
Mure õppe katkestajatega
Suureks murekohaks on IKT tasemeõppe väga suur katkestajate arv. Viimase seitsme aasta jooksul on IKT erialade õppe katkestanud ligi 8300 inimest. Probleem on selles, et IKT erialade õppe katkestanud ei rakendu IKT-spetsialistina tööle. Eriti kehtib see kutsehariduse puhul. Viimase seitsme aasta jooksul katkestas IKT erialadel kutsekoolis haridustee üle 3700 inimese ning IKT-spetsialistina rakendus neist vaid 8% ehk 300 inimest.
Seega tasemeõppe lõpetanutest ei piisa IKT-spetsialistide kasvava vajaduse katmiseks nii IKT-sektoris kui väljaspool. Ka õppijate arvu suurendamine IKT erialadel ei ole mõeldav, näiteks OECD riikide keskmise näitaja järgi asub IKT erialast kõrgharidust omandama 6% kõigist õppijatest, samas Eestis on see näitaja juba praegu kaks korda suurem.
Ekspertide hinnangul piisab IKT valdkonnas karjääri alustamiseks ka intensiivsest erialase praktikaga rikastatud väljaõppest. Selline ümberõppe mudel on juba edukalt käivitunud. Näiteks „Vali IT“ programm, kus õppe kestvus on neli kuud, või kood/Jõhvi kool, kus õpe kestab kaks aastat.
Ekspertide hinnangul on tööjõuvajaduse katmiseks vaja lisaks tasemeõppele jätkata riiklikult toetatava ümber- ja täiendõppemudeliga ning kaasata IKT-spetsialistidest välistööjõudu.
OSKA uuringu järelduste põhjal on IKT-valdkonnas tööjõuvajaduse katmiseks vaja järgmisi samme:
- Kutse- ja kõrgkoolid vähendavad õpingute katkestamist ning rakendavad tegevusi, et õppima asuvad vaid sobiva motivatsiooni ja eeldustega õppijad.
- Riiklikult töötatakse välja toetusmeetmed teistel erialadel töötavate inimeste ümberõppeks IKT-spetsialistideks (nt sarnaselt programmidega „Vali IT“, kood/Jõhvi).
- Luuakse uusi meetmeid IKT välistööjõu Eestisse meelitamisele ja nende inimeste kohanemisele.
Artikkel ilmus Äripäev Online’i arvamusrubriigis 20. jaanuaril 2022.