Kui noorel inimesel on iseseisva tegutsemise oskus, soov õppida ja võimekus õpitut tööelus rakendada, ei pruugi vähene töökogemus olla takistus. Just head üldoskused on need, mida tööandjad hindavad, kinnitas personalijuht Gea Liblik Oskuste Akadeemia veebiseminaril.
Käesoleval aastal on noorte töötamise ja õppimise võimalused olnud üks peamisi teemasid uudisveergudel. Noorte töötus on rekordtasemel, suvistele hooajatöödele kandideerijate hulk oli erakordne. Kirgi küttis ka koolikohtade teema: septembri alguseks ei olnud 13% õppimiskohustusega noortest endale veel koolikohta leidnud.
Mis on see, mis jääb noortel puudu, et tööle või soovitud kooli pääseda ning kuidas neid iseseisvasse ellu astumiseks paremini ette valmistada?
Saku Õlletehase personalijuht Gea Liblik näeb, et suurim murekoht on noorte kesised üldoskused.
Tänane noor on suure osa ajast ümbritsetud tehnoloogiaga, mis muudab ta elu mugavaks: kodumasinad, nutiseadmed, automaatsed süsteemid. Selle kõige keskel kipub unarusse jääma selliste oskuste arendamine, mis aitavad inimesel toime tulla olukordades, kus masin tema eest ei tegutse.
„Kõige olulisem ehk üldoskuste arendamine, on unarusse jäänud,“ märkis Liblik. Ta tõdes, et see on puudujääk, mis tuleb kaasa ka tööellu. Personalijuhina näeb ta sageli, et noortel napib seoste loomise oskust ning suutlikkust õpitut rakendada.
Kõige olulisem on suhtumine
Liblik tõi välja, et tootmisettevõttes ei oodatagi, et koolist väljuks valmis spetsialist. Iga ettevõtte seadmed ja tootmisprotsessid on erinevad ning need tuleb nagunii kohapeal selgeks õppida. Küll aga ootab tööandja, et tööle asujal on iseseisva tegutsemise oskus, algatusvõime, õppimisoskus, analüüsioskus, probleemide lahendamise oskus. Lühidalt öeldes: just need oskused, mis on OSKA uuringus välja toodud kui üldoskused, mida Eesti tööandjad enim hindavad, on ka Libliku sõnul need kõige määravamad, mille järgi töötajaid selekteeritakse.
Liblik tõdes, et CV näitab harva inimese kohta täit tõde, eriti tänapäeval, kus see koostatakse sageli tehisintellekti abiga. Seepärast soovitakse Saku Õlletehases kandidaatidega kohtuda silmast silma. Näiteks korraldatakse grupiintervjuusid, kus korraga on kohal 6–10 inimest. Selles olukorras ilmnevad intervjueeritavate suhtlemis- ja teistega arvestamise oskus, aga ka üldisem suhtumine töösse ning huvi õppida. Libliku sõnul on sealjuures noortel samasugune võimalus silma paista kui suure töökogemusega inimestel.
Üldoskused tulevad läbi praktika
Kuna Liblik tegutseb ka Naiskodukaitses noortejuhina, teab ta, et üldoskusi saab arendada olukordades, kus noor saab luua seoseid teooria ja praktilise elu vahel. Kodutütarde kogunemistel arendatakse ühelt poolt elementaarseid elulisi oskusi: kuidas tuld teha, esmaabi anda, süüa keeta või kompassi kasutada. Ent samal ajal ka suhtlemisoskust, teistega arvestamist, algatusvõimet, vastutuse võtmist, probleemide lahendamist jne.
„Noored, kes on olnud rohkem kui üks aasta kas siis skaudid, gaidid, kodutütred või noorkotkad, on valmis kõigeks: neid on nii palju proovile pandud, nad on pidanud oma piire ületama, neil on mitmekülgsed teadmised. See on suur eelis nii tööturul kui ka kooli kandideerides,“ kinnitas Liblik.
Ta tõi näite, et üks tema tuttavatest noortest oli gümnaasiumisse kandideerides vestlusel oma noorkotkaks olemisest rääkinud ning saanud vastuse, et järelikult on ta inimene, kes peab oma sõna. Noorele jäi mulje, et tema kogemus noorkotkana tuli talle kandideerimisel kasuks ja kooli ta vastu ka võeti.
Samas toonitas Liblik, et lapsevanemad ja juhendajad ei tohiks panna noortele peale liigset survet, sest see, mida noor inimene ennekõike vajab, et leida oma suund töö- ja õpimaailmas, on toetus. Noorel on vaja, et tema lähedased täiskasvanud võtaksid teda tõsiselt, kaasaksid ja kuulaksid teda, oleksid tema jaoks olemas.
Neil noortel, kes veel ei tea, mis neid päriselt huvitab, soovitas Liblik kasutada Oskuste Kompassi. See on Kutsekoja loodud eneseanalüüsi tööriist, mis aitab kaardistada oma oskused ning selle kaudu jõuda talle sobida võivate ametite ja õppimisvõimalusteni.
Loe lisaks
Vaata Oskuste Akadeemiat järele: kuidas anda noortele oskused toime tulla muutuvas maailmas?