Eksamit võiks vaadelda kui ühte punkti hindamisprotsessi sirgel, mis algab ettevalmistuse ja ootuste sõnastamisega ning lõpeb tagasiside ja edasiseks arenguks juhiste andmisega nii kutse taotlejale kui ka hindajatele.
Järjekordsel mõttekoja kohtumisel võeti arutada, kuidas kujundada hindamisprotsess selliseks, et nii taotleja kui ka hindaja tunneksid end kuulduna ja mõistetuna – isegi siis, kui hindamise tulemus ei ole positiivne. Enne sisuka vestluse juurde asumist kogusime pilveks kutse andjate märksõnad, millest enim tõusid esile läbipaistvus ja objektiivsus.
Samuti mõtisklesime ideaalse hindamisprotsessi definitsiooni üle. Kohtumisele eelnevalt palus kutsesüsteemi suunajuht ja mõttekodade eestvedaja Maris Saarsalu oma viimase aja lemmiktööriistal, Chat GPT-l luua viis definitsiooni, mis läksid kutse andjate vahel hääletamisele. Suure enamusega kõnetas teine, hindamise terviklikkusele rõhuv definitsioon:
Hindamine ei ole ainult eksam, vaid terviklik protsess, mis algab ettevalmistusest ja lõpeb sisuka tagasisidega. Kvaliteetne hindamine põhineb selgetel ootustel, täpselt määratletud hindamismeetoditel ja järjepideval otsustusprotsessil. Taotleja tunneb, et teda hinnatakse õiglaselt, ja hindaja tunneb end kindlalt oma rollis.
Saarsalu hinnangul on hindamisprotsess miski, mis käivitub üha uuesti ja uuesti ning meil on võimalus seda pidevalt lihvida. Sisulisel arutelul suunas ta hindamisprotsessi kvaliteedi tõstmist vaatlema selle kolmes etapis – eksami eel, ajal ja järel – ning esile kerkis rida mõtteid ja tegevusi selle saavutamiseks.
Eksami eel
Kõik kutse saamisega seotud materjalid peavad olema koostatud selliselt, et kutse taotleja saab aru, mida temalt oodatakse ning milliseid tegevusi ta peab tegema, et mingit kompetentsiga tegevusnäitajat tõendada. Meeles tasub aga hoida, et mahukate tekstide töötlemise võimekus varieerub ning vahetu vestluse võimaluse pakkumine võib osapooled paremini ühele lehele aidata. Siiski tuleb igal kutse andjal hinnata, milline lähenemine annab parima tulemuse ning kuidas see ressursitõhusalt saavutada.
Oluline on toetada ka hindajaid, et nad saaksid ühtemoodi aru, kuidas hindamine toimub, mida ootab kutse andja vastutav isik, mida ootab kutsekomisjon ning millist informatsiooni on jagatud kutse taotlejatega.
- Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega.
- Selgelt sõnastatud protsessi eesmärgid.
- Taotlejale arusaadavalt koostatud hindamismaterjalid.
- Taotleja toetamine taotluse esitamise protsessis.
- Infopäev kutse taotlejatele, mis annab taotlejale kindlustunde taotluse esitamise protsessis.
- Hindajate koolitamine.
- Võimalus oma portfooliot vms täiendada enne hindamist.
- Sobivate meetodite valik, sh hindamiskomisjon eelnevalt arutab, mis konkreetsele hinnatavale sobib.
Eksami ajal
Kutse taotleja peaks olema aktiivne pool, kel on võimalus end tutvustada ja tõendada oma kompetentse. Hindajad on toetav osapool, esitades täpsustavaid või suunavaid küsimusi, loomata ülekuulamise tunnet. Nii hinnatava kui ka hindaja jaoks peaks eksamisituatsioon olema pingevaba. Veel on oluline kohelda kõiki kutse taotlejaid võrdselt, mis nõuab, et ka hindajatele on eelnevalt selgitatud, mida tähendab võrdne kohtlemine ja kuidas see saavutada.
- oskuslik küsimuste esitamine
- taotleja on protsessis (vestlusel) aktiivne pool ning hindaja tähelepanelik kuulaja
- kompetentsipõhine, taotlejat toetav vestlus
- vestlusel kindel struktuur, loogiline ja arusaadav
- taotlejate võrdne kohtlemine
- pingevabad hindajad
Eksami järel
Kutse taotlejat toetab hetkeseisu peegeldamine – kus ta on, mida teinud ja kuhu edasi ning mida teinekord paremini või teisiti teha. Tagasiside peab olema põhjalik, läbipaistev, praktiline ja edasiviiv, et tagada spetsialistide tegelik pädevus ja kompetents just töömaailmas.
Teisipidi võiks kutse taotlejale anda võimaluse tagasisidestada eksamit, testiküsimusi jm asjakohast, et leida võimalikud korduvad keerulised kohad ning kujundada vajadusel ümber koolitused, toetamaks vajalike pädevuste saavutamist ja edukamat eksamite läbivust tulevikus.
- konstruktiivne tagasiside taotlejale, tema tugevuste ja arenguvõimaluste väljatoomine
- testi küsimuste analüüs
- hindajate ühine arutelu peale eksamit, millele pöörata tähelepanu edasistel koolitustel
Tulevik
Kutsekoda on loomas rida toetavaid lühivideo formaadis õppematerjale hindamisprotsessi toetavatel teemadel nagu hindamise baasprintsiibid, kvaliteedi ja hindamise kriteeriumid, praktilise töö, õpimapi, intervjuude ja hindamine, optimaalsuse ja hindamisautentsuse tasakaalustamine jne.
Lisaks uuendab Kutsekoda ära kompetentsuspõhise hindamise juhendi, mis laieneb seoses kutsesüsteemi arengutega ja keskendub oskuste kompetentsuspõhisele hindamisele kutse taotlemisel.
Kõik eelnimetatud materjalid on plaanitud valmima käesoleva aasta sees.
