Käesoleval aastal otsitakse tavapärasest poole rohkem kutse andjaid, kuna ligi neljakümne kutse andja õigused aeguvad ning mitmel ametialal kuulutatakse konkurss välja esmakordselt.
Tänavu on ühtekokku kavas ca 45 kutse andja konkurssi. Näiteks mullu oli vastav number 21. Suur hulk konkursse juba käib, täpsema info leiab Kutsekoja kodulehelt.
Kutsekoja kutsesüsteemi kvaliteedijuht Agne Lepikson selgitas, et koos kutse andja valimise korra kehtestanud määruse jõustumisega tekkis rütm, kus iga viie aasta tagant ongi suurem konkursside hulk: nn töömaailma kutse andjad saavad enamasti viieaastased õigused.
Sel aastal otsitakse töömaailma kutse andjat mitmele kutsealale ka esmakordselt: kevadperioodil tervishoiusekretäri kutsele ning puidutöötleja ja puittoodete konstrueerija-tehnoloogi kutsetele.
Kutse andja avalikul konkursil oodatakse kandideerima tööandjate või kutse/eriala ühendusi, kelle tegevuste hulka kuulub vastava kutseala arendamine. „Silmas tuleb pidada ka seda, et avaliku konkursiga õigused saanud kutse andja näol on tegemist haldusorganiga ning sellega kaasneb rida kohustusi,“ toonitas Lepikson. Näiteks on kutse andja ülesanne kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine; kutsetunnistuste väljastamine jne.
Loe kutse anda ülesannete kohta lähemalt Kutseseadusest.
Kutsenõukogu otsusega kuulutatakse konkursi võitjaks juriidiline isik või asutus, kelle taotlus oli sätestatud kriteeriumitest lähtudes parim, otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega. Õigused võib anda tegutsemiseks kutse, kutseala või kutsetegevuse valdkonna piires. Kutsenõukogu võib moodustada ekspertkomisjoni, kes hindab taotlusi lähtudes hindamiskriteeriumitest.
Avalik konkurss ei puuduta koole. Õppeasutused saavad kutsenõukogult ilma konkursita kutse andja õigust taotleda, kui õppekava vastab kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud. Nimetatud õigus antakse tähtajatult ja õppeasutus saab seejärel kutseid anda vastava õppekava lõpetajatele e oma kooli lõpetajatele, mitte nn töömaailma taotlejatele.
Kandideerida või ei?
Kutsekoja kutsesüsteemi kvaliteedijuht Agne Lepikson soovitab enne konkursil osalemist enda jaoks läbi mõelda järgmised asjaolud.
Miks on kutsealal vaja kutse andmist ja kutsetunnistusi, kompetentside hindamist ja tõendamist?
Kas kutsealal on piisav arv potentsiaalseid kutse taotlejaid?
Kas kutse andja õiguste taotleja tegevuse hulka kuulub asjakohase kutsetegevuse arendamine?
Millised on kutse andja õiguste taotleja vahendid, võimalused ja valmisolek kutse andmise korraldamiseks?
Kui selged on kompetentsipõhise hindamise põhimõtted, kas on olemas piisav arv vajaliku väljaõppe ja kogemustega inimesi süsteemi väljatöötamiseks?
Loe lisaks:
Galerii: kutseeksamid on tulevase töö peegeldus
Valminud on õppematerjalid kutseoskuste hindajatele – kutse andjatele