Täna kogunes Kutsekojas OSKA energeetika ja kaevandamise valdkonna eksperdikogu arutama tööjõu- ja oskustevajadust ühes olulisemas ressursside majandamise ja nutika spetsialiseerumisega seotud valdkonnas.
Eksperdid peavad energeetikat üheks võtmevaldkonnaks Eesti majanduses ning nendivad, et kliimapoliitika määrab energeetika tuleviku lähemaks 20-30 aastaks. Tootmise väärtusahela pikenemisega peab ekspertide arvates ka tööjõud teisenema ning muutuma targemaks. Valdkonnas tervikuna on jätkuvalt vajadus nii inseneride, tehnikute kui lihtsamate tööde tegijate järele. Üheks perspektiivseks valdkonnaks peetakse ka päikese- ja tuuleenergeetikat, mille kasutamise suurenemine võib kaasa tuua uute töökohtade tekkimist. Kvalifikatsioonide tõstmise osas peetakse valdkonnas oluliseks peale tasemehariduse omandamist ka rahvusvaheliste ettevõtete pakutavaid täienduskoolitusi.
Energeetika ja kaevandamise valdkonnas on OSKA tööjõu- ja oskustevajaduse prognoosi keskmes terviklik vaade, kus tööjõuvajadust analüüsitakse kõikide valdkondade – energeetika, mäetööstuse ja elektrivõrkude ehituse ning elektripaigalduse – ametirühmade lõikes. Vaatluse all on ettevõtete arengule ja lisandväärtusele olulised ametialad. Kokku puudutab valdkond 17 000 inimese töökohta, kellest kolmandik on hõivatud kaevandamises, kolmandik elektrivõrkude ehituses ja elektri paigalduses ning kolmandik elektri, soojuse ja gaasi tootmises.
Energeetika ja kaevandamise valdkondlikku eksperdikogusse kuuluvad eksperdid valdkonna tööandjate, koolide ning ministeeriumite esindajate seast.
OSKA on tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteem, mille väljatöötamisega tegeleb sihtasutus Kutsekoda. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.