Eile toimunud Kaubanduskoja juhatuse koosolekul arutati kvalifitseeritud tööjõu problemaatikat ning selle tuleviku väljavaateid. Riigikogu Kultuurikomisjonis oli sel nädalal arutlusel kutseseaduse muutmise eelnõu, mis paneb aluse tööjõuvajaduse seire ja oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi (OSKA) juurutamisele.
Seni on tööjõuvajadusi prognoositud ametite ja majandusvaldkondade kaudu, kuid selline lähenemine on liiga üldine, tõdes Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Tegelik olukord on selline, et meil ei ole terviklikku pilti, milliste oskustega inimesi me vajame 3 – 6 aasta pärast. Seetõttu pean väga oluliseks, et hariduselu oleks ettevõtlusega tihedamas seoses ning tööjõuvajaduste planeerimine käiks oskustepõhiselt, mitte koolitüüpide ja haridustasemete vaates. Kahjuks on selge, et rahvastiku vähenemisega väheneb ka oskustega inimeste pealevool. See tähendab, et järjest kriitilisemaks muutub koolituspakkumise täpsem planeerimine kutseõppes ja kõrghariduses,“ lisas Luman.
Kaubanduskoja juhatuse hinnangul on Riigikogu menetluses oleva kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu kiire vastuvõtmine oluliseks eelduseks, et OSKA süsteem käivituks. Ettevõtjad on valmis selles protsessis aktiivselt kaasa lööma.
Loodava süsteemi eesmärgiks on siduda tänased eraldiseisvad koolitustellimuse komponendid üheks tervikuks ning luua koostööplatvorm tööturu sisendi koondamiseks, et teadmiste ja oskuste kujundamine vastaks paremini tööandjate ja ühiskonna vajadustele. OSKA süsteemi rakendamine muudab koolituspakkumiste struktuuri süsteemsemaks ning aitab ettevõtjaid oma töötajate oskuste arendamisel ning parandab ka õppekavaarendust ja karjääriplaneerimist.
OSKA süsteemi hakkab juurutama Kutsekoda, mille Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon ning riik asutasid 2001. aastal.