Eesti keemiatööstuse ettevõtted otsivad võimalusi uute, keskkonnasäästlikumate materjalide ja tehnoloogia loomiseks ja rakendamiseks. Koos arendustegevusega kasvab vajadus oskusliku tööjõu järele: juurde on tarvis insenere ning tehnikaalaste teadmistega oskustöötajaid, keda aga Eestis napib, selgub värskest OSKA uuringust.
Eesti keemiatööstus on sisenemas uude arenguetappi, mida iseloomustab väiksema süsinikuheitmega ja suurema lisandväärtusega tootmisprojektide esiletõus.
„Keemiatööstus on üks energiamahukamaid tööstusi, mistõttu mõjutavad rohepoliitika suundumused seda valdkonda väga tugevalt,“ sõnas OSKA uuringujuht Riina Tilk.
Ta tõi välja, et traditsioonilise põlevkiviõlitööstuse kõrval arendatakse Eestis rohevesiniku, -ammoniaagi ja -metanooli tootmist ning CO2 väärindamist uuteks materjalideks. Eesti teadlaste fookuses on uue põlvkonna põlevkivitehnoloogia, mis näeb põlevkivis mitte ainult energiaallikat, vaid ka väärtuslikku keemilist toorainet. Lisaks toovad uusi suundumusi kaitsetööstusliku lõhkeaine tootmise arendusplaanid.
Need trendid toovad valdkonnas kaasa kasvava vajaduse õigusnõuete, kvaliteedijuhtimise ning töö- ja keskkonnaohutuse teadmiste järele. Samuti on vaja projekti- ja tootejuhtimise oskusi uute arenduste edukaks elluviimiseks ja rahvusvahelise koostöö korraldamiseks. Olulisel kohal on digitehnoloogia ja tehnilised oskused automatiseeritud süsteemide käitamiseks ja arendamiseks. Uute ettevõtete käivitamisel kasvab nõudlus tippspetsialiste järele, kellel on keemia- ja materjalitehnoloogia ning keemiainseneeria teadmised ja oskused.
Hõive kasvab
OSKA prognoosi kohaselt kasvab hõive keemiatööstuse põhikutsealadel järgmisel kümnendil umbes 7% ehk 180 inimese võrra, kuid lisaks on vaja umbes 600 töötajat pensionile minejate asendamiseks.
OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa selgitas, et vanusest tulenev asendusvajadus on suurim keemiaprotsesside operaatorite ja tootmisoperaatorite seas: kümne aasta jooksul on neis ametites vaja ligikaudu 200 uut töötajat. Keemiaprotsesside operaatoreid ning keemiatööstuses vajatavaid laborante koolitab praegu vaid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis ei kata tööjõuvajadust kogu Eestis. OSKA soovitus on laiendada vastavat kutseõpet ka muudesse piirkondadesse.
Nii nagu teistes tööstusvaldkondades, on ka keemiatööstuses suur murekoht laiapõhjaliste tehnoloogia teadmistega oskustöötajate ning insenertehniliste teadmistega tippspetsialistide nappus.
Kruusmaa tõi välja, et kuigi keemiaga seotud erialasid õpetatakse kõrghariduses palju, on puudu tööstusliku keemiainseneri või -tehnoloogi õpitee, mis võimaldaks omandada tervikliku arusaama tööstusprotsesside toimimisest ning vastaks otseselt tööstusettevõtete vajadustele.
OSKA hinnangul tuleks kaaluda uue tööstusliku keemiainseneeria magistriõppekava loomist. Samuti tuleks ettevõtete ja ülikoolide koostöös arendada tööstusmagistrantuuri mudeleid, mis seovad õpingud ettevõtete reaalsete arendusprojektidega ning tugevdavad praktikapõhist õppimist.
Kutseõppe tehnilistest õppevaldkondadest piisava järelkasvu tagamiseks tuleks OSKA hinnangul suurendada kutseõppes vastuvõttu mehaanika, automaatika, mehhatroonika ja elektroonika erialadele. Samuti soovitatakse leida võimalus tööstuses töötamise baasteadmisi ja -oskusi andva tasuta mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks erialase hariduseta ja/või aegunud oskustega täiskasvanud õppijatele.
Valdkondade ülene probleem
Ka varasemates OSKA uuringutes on märgitud, et tööstus- ja inseneeriavaldkondade järelkasvu probleemid saavad alguse juba üldhariduses, kus mitme teguri koosmõjul väheneb noorte motivatsioon ja valmisolek valida edasiõppimiseks tehnika ja inseneeria erialasid. Seda mõjutavad noorte reaalainete teadmiste nõrk tase, vähene teadlikkus inseneeria valdkonnast ja sealsetest karjäärivõimalustest ning tööstuse vananenud kuvand. OSKA hinnangul tuleb analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise mõju noorte karjääriteede valikule ning kaaluda eristamise põhjendatust üldhariduses.
„Reaalainete õpetamise kvaliteedi tagamine ja kvalifitseeritud õpetajate nappuse lahendamine on otsustava tähtsusega, kui soovime, et Eestil oleks ka tulevikus piisavalt insenere ja tippspetsialiste keemiatööstuses ning tehnoloogia- ja tootmissektoris laiemalt,“ ütles Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla. „Riik peaks kaaluma sihipäraseid meetmeid loodus- ja reaalainete õpetajate motiveerimiseks ning järelkasvu tagamiseks, sest tegemist on majanduse arengut toetava vundamendiga.“
Ta lisas, et keemia õpetamisel tuleb aidata noortel mõista, kuidas keemia on seotud nii igapäevaelu, uute tehnoloogiate kui ka keskkonnasäästlikuma tulevikuga.
Tarvis on tihedamat koostööd erialaliitude ja tööandjate ning karjäärinõustajate, koolide ja Eesti Keemiaõpetajate Liidu vahel, et pakkuda noortele rohkem kokkupuutevõimalusi reaalse töömaailmaga.
Tutvu uuringuga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: keemiatööstus“
Tutvu oskuste ja ametite kirjeldustega Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.