Tänavu aasta esimeses pooles kogunenud kutsenõukogud kinnitasid ühtekokku 32 kutsestandardi pikendamise ning uutena lisandunud tegevusjuhendaja kutsestandardid.
Kokku tehti kevadhooajal olulisi sisulisi uuendusi 13 kutsestandardis ning pikendati väiksemate muudatustega 19 kutsestandardit. Arhiivi saadeti 10 kutsestandardit.
Päris uuena tuli juurde tegevusjuhendaja kutse, mis varem oli kirjeldatud ühe spetsialiseerumissuunana teiste seas kutsestandardis “Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4“. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti standard sisaldas mitut tugiisiku spetsialiseerumist (nt lapse, pere, sõltuvushäirega isiku tugiisik). Uues lähenemises on tugiisik kirjeldatud tegevusjuhendaja, tase 4 osakutsena ning laste tugiisik liidetakse lapsehoidja kutsestandardi osakutseks.
Tegevusjuhendaja kutse diferentseeriti kahel tasemel. Tegevusjuhendaja, tase 4 kutset saab taotleda nii tasemeõppest kui ka töömaailmast tulija. Tegevusjuhendaja, tase 5 on aga töömaailma kutse, mille puhul eeldatakse suuremat töökogemust, iseseisvust, vastutust ja võimet tegutseda keerukamates tööolukordades.
Kõik uuendatud kutsestandardid on leitavad Kutseregistris: viimati kinnitatud kutsestandardid.
Näiteid sisuliselt uuendatud standarditest
Tulevikuoskused on saanud igapäevaoskusteks
Raamatupidaja, tase 5, vanemraamatupidaja, tase 6 ja juhtivraamatupidaja, tase 7 kutsestandardite uuendamisel oli keskne eesmärk ajakohastada standardite sisu vastavalt muutunud töömaailmale ja raamatupidaja rolli arengule. Olulisemate muudatustena sõnastati ümber tulevikuoskused ja üldoskused ning mitmed varem tulevikuoskustena käsitletud oskused, näiteks tehisintellekti kasutamine ja andmeanalüüs, viidi üldoskuste hulka, kuna need on muutunud igapäevasteks tööoskusteks.
Kohustuslike kompetentside nimetused jäid samaks, kuid nende sisu täiendati ja ühtlustati. Tegevusnäitajatesse lisati või rõhutati senisest enam rahvusvahelise maksunduse, reaalajamajanduse, küberturvalisuse, audiitoritega koostöö ning juhtimis- ja nõustamistegevuste teemasid.
Standarditesse lisati kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele kutsete taotlemiseks ja taastõendamiseks ning loodi paindlikumaid sisenemisteid eri taseme kutsete taotlemiseks.
Õppijakeskse lähenemise suurendamine
Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 kutsestandardi uuendamisel oli eesmärk muuta õppeprotsessi käsitlus terviklikumaks – varasema teooria- ja praktilise õppe eristamise asemel kirjeldatakse õpetamist nüüd ühtse protsessina, mis hõlmab ettevalmistamist, läbiviimist, analüüsimist ja arendamist. Suurem rõhk on õppijakesksel lähenemisel, sealhulgas õppija kaasamisel õpieesmärkide seadmisel, eneseanalüüsi toetamisel ning individuaalsete vajaduste arvestamisel.
Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 valitavad kompetentsid seoti konkreetsete mootorsõidukikategooriate õpetamisega, et võimaldada õpetajal spetsialiseeruda ning muuta kutsetunnistuse sisu arusaadavamaks.
Oluliselt tugevnes mootorsõidukijuhi õpetaja roll õppeprotsessi analüüsimisel ja arendamisel. Õpetajalt eeldatakse süsteemset tagasiside kogumist ja selle kasutamist ning õppetöö kohandamist vastavalt õppijate arengule ja õpitulemustele. Samuti rõhutatakse standardis kaasaegsete õppemeetodite eesmärgipärast rakendamist.
Töökirjeldus selgemaks
Hobuhooldaja, tase 4 uuendatud kutsestandardis on täpsustatud töökirjeldust, tuues selgemalt esile hobuhooldaja töö sisu, töökeskkonna eripärad, töökorralduse ning tööga kaasnevad riskid. Samuti on täpsustatud hobuhooldaja roll erinevates tegevustes, sh sündmuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Kutsestandardis on vähendatud tööosade killustatust. Kohustuslikke tööosi on viis ning valitavaid kompetentse enam ei ole. Mitmed varasemalt eraldi käsitletud tööosad on integreeritud kompetentsidesse. Tööosad, mis ei ole kutsealal töötamiseks vältimatult vajalikud, on eemaldatud, kuna vastavad oskused omandatakse töökeskkonnas rollipõhiselt.
Täpsustatud on kutse taotlemisel esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sh nõuded haridusele ja töökogemusele.
Täiendatud on tulevikuoskuste ja üldoskuste kirjeldusi, rõhutades digioskuste, keskkonnateadlikkuse, bioohutuse ning enesejuhtimis- ja koostööoskuste olulisust.
Insenerikutsete uued nimetused
Kui inseneride kutsealal on seni olnud tavapärased nimetused diplomeeritud insener, tase 7 ja volitatud insener, tase 8, siis autoinseneride kutsestandardites otsustati nimetusi ajakohastada, lähtudes töömaailmas kasutatavatest rollidest ja rahvusvahelisest terminoloogiast.
Uued kutsenimetused on vastutav autoinsener, tase 8 (Chief Automotive Engineer) ja juhtiv autoinsener, tase 7 (Lead Automotive Engineer). Tasemel 6 jäi kutsenimetus samaks: autoinsener, tase 6.
Nimetuste uuendamine aitab paremini esile tuua tasemete erinevat vastutust: tase 6 keskendub insenertehniliste ülesannete lahendamisele, tase 7 projektide ja meeskondade juhtimisele ning tase 8 organisatsiooni või valdkonna tehnilise arengu suunamisele.
Ajakohastati ka standardite sisu ja täpsustati spetsialiseerumisi. Lisati valitavad kompetentsid ja tulevikuoskused ning täiendati kvalifikatsiooninõudeid.