Kutsekooli lõputunnistus näitab ainult õppekava läbimist, mitte kutse omandamist.
Kutsetunnistus on vastava eriala spetsialistide antud tunnustus kutseoskuste ja nende kvaliteedi kohta. Neid väljastatakse alates 1998. aastast, seega varasemaid kutseid ei ole kutseregistris.
Samas, kui sellist tunnistust ei ole, et tähenda see, et te ei võiks omandatud erialal töötada, välja arvatud juhul kui mõne seadusandliku aktiga ei ole sätestatud teisiti (nt ehitusinsenerid, kinnisvarahindajad ja -konsulendid).
Kui kutse on märgitud koolilõputunnistusele ja on olemas ka kutseregistri kanne, siis eraldi kutsetunnistust ei väljastata. Koolilõputunnistus loetakse ühtlasi ka kutsetunnistuseks, kui valdkondlike õigusaktidega ei ole määratud teisiti. Näiteks ehitusinsenerid võivad vastutava spetsialisti õigusi andvat kutsetunnistust taotleda alles pärast vähemalt kaheaastast töökogemust.
Ingliskeelseid (või ükskõik millises võõrkeeles) kutsetunnistusi ei väljastata. Soovi korral võite lasta kutsetunnistuse vandetõlgil või notaril tõlkida ja kinnitada. Vandetõlkide ja notarite kontaktandmed asuvad justiitsministeeriumi kodulehel.
Kui kinnitatud tõlget ei nõuta, piisab ingliskeelsest kutsetunnistuse lisast. See selgitab, mida sellist kutsenimetust kandva tunnistuse omanik teab, suudab ja oskab.
Kutsetunnistuse lisa kehtib ainult koos kutsetunnistusega, eraldi esitatuna ei ole sel mingit väärtust.
Kutsetunnistuse lisa saab ise alla laadida ja välja printida kutseregistrist. Kutsetunnistuse lisa välja printimine on tasuta.
Kutseeksamiks vajalikud dokumendid ja andmed tuleb esitada vastava kutse andjale.
Kõigile kutseeksami korraldust ja tingimusi puudutavatele küsimustele vastab kutse andja.
Kui te ei mäleta, kes oli teie kutse andja ning nime järgi ei oska oletada, siis otsige üles kutsestandard, mille alusel soovite kutset taotleda. Avades kutsestandardi, leiate selle kohe dokumendi alguses “Üldandmete” alt (“Kutse andjad”).
Kutseseadus näeb ette võimaluse, et õppeasutuse (tasemeõppe) lõpetamisel antakse ka õppekavaga seonduv kutsekvalifikatsioon (kutse). Selleks peab õppekava vastama kutsestandardile ja olema riiklikult tunnustatud.
Selle võimaluse rakendamiseks peab õppeasutus pöörduma vastava valdkonna kutsenõukogu poole, et saada kutse andja õigused.
Rohkem infot on lehel “Kutse andmine”.
Kutsesüsteemis on seni läbivalt kasutatud mõisteid „esmane kutse“ või „esmakutse“. 2015. aasta 1. märtsist jõustunud kutseseaduse muudatustest tulenevalt tuleb neid mõisteid tõlgendada õppeasutuse lõpetamisel saadava kutsena.
OSKA on tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mis aitab mõista, milliste oskustega inimesi vajatakse tööturul lähema 10 aasta jooksul.
OSKA analüüsi tulemusena on võimalik täpsemini kavandada erialade ja õppetasemete õppemahtusid ning korrigeerida õppekavasid nii kutseõppes kui kõrgkoolis.
OSKA aitab haridusmaailmal aru saada milliste oskuste ja erialade õpetamisele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Inimestel on tänu OSKA analüüsile võimalik teha teadlikke haridus- ja karjäärivalikuid, et pärast eriala omandamist ka sellele vastavat tööd leida. Karjäärinõustajad mõistavad paremini tööturul toimuvaid muutusi. Tööandjatel on lihtsam saada vajalike oskustega töötajaid. Kõik see kokku aitab kasvatada Eesti inimeste ja majanduse konkurentsivõimet.
Vaata täpsemalt OSKA kodulehelt.
1. jaanuaril 2018 aastal jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“, mis sätestab ehituse valdkonna tegevusalad, kus alates 1. jaanuarist 2018 tohib teenuseid pakkuda ning tegutseda ettevõtja, kelle vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab kutse- või pädevustunnistus.
Kutsega tuleb tõendada eelkõige selle isiku kvalifikatsiooni, kes kontrollib või juhib teiste tööd reguleeritud tegevusalal.
Ehitamisel ja ehitusprojekti koostamisel on kutse nõutav vaid juhul, kui ettevõte teeb ehitusloakohustusliku ehitisega seotud töid.
Kutsekoja koostatud tabelis on märgitud tegevusaladele vastavad kutsestandardid ning kutse andjad, kes korraldavad vastavaid kutseeksameid.
Kutsetunnistus kehtib sellele märgitud kehtivusajani, kuid ehitusinseneridele vana süsteemi järgi väljastatud IV ja V taseme (kutsetase on märgitud rooma numbriga) tähtajatud kutsetunnistused ei anna alates 2019. aasta 1. juulist enam õigust ehitusvaldkonnas pädeva isikuna tegutseda.
Vaata lisaks: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §16 lg 3-11.
Võrreldes määrusega nr 108 puuduvad määruse eelnõus täpsemad tegevusalad:
̵ ehitiste kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise ehitusprojekti koostamine;
̵ telekommunikatsioonisüsteemi ja -võrgu ehitusprojekti koostamine.
See tähendab, et antud tegevusaladel EI OLE VAJA MTR-i registreeringut.
Telekommunikatsioonisüsteemi ja -võrgu ehitamise täpsema tegevusalaga on silmas peetud EhS-i § 80 lõikes 2 nimetatud liini ja liinirajatistega seonduvaid töid. EhS-i lisa 1 kohaselt loetakse side ja telekommunikatsiooniehitiste hulka liinirajatised (v.a liin ja sidemast ning olemasolevatele postidele ja ehitistele paigaldatud ja paigaldatavad kaablid), milleks on maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, õhuliin ja konteiner. Samuti loetakse nende ehitiste hulka liin (sidekaabel, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga) ja side-, raadio- või televisioonimast. Eraldi side- ja telekommunikatsiooniehitiste ehitamist, projekteerimist, omanikujärelevalvet ja muid EhS-i §-s 24 loetletud tegevusi käsitlevaid kutsestandardeid ei ole. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad jõudsid ühisele seisukohale, et puudub vajadus vastavate kutsestandardite loomiseks. Lisaks ei ole ehitusvaldkonna kutsestandardites sidespetsiifilisi kompetentse kirjeldatud ja seda ei nähta ette ka tulevikus. Side- ja telekommunikatsiooniehitistega seonduv ehitusalane kompetentsus peab olema esindatud tegevusaladel ja kutsestandardites, mis kohalduvad ka teistele sarnastele ehitiste tüüpidele. Näiteks side-, raadio- või televisioonimastide konstruktsioonidega seotud tegevused liigituvad eelkõige üldehituse ja ehitusprojekti konstruktsioonide osa koostamise tegevusalade hulka. Kvalifikatsiooninõuded vastavate ehitiste seadme- ja elektritööde osas sätestatakse aga seadme ohutuse seaduses. EhS-iga mittehõlmatud tegevuste kompetentsuse nõuded nende olemasolul sätestatakse teistes õigusaktides. Kuna side- ja telekommunikatsiooniehitiste puhul EhS-i §-s 24 nimetatud tegevusaladel erialaspetsiifiline kutsestandard puudub, siis ei pea pädevuse tõendamiseks side- ja telekommunikatsiooniehitiste EhS-iga reguleerimata osade ehitamisel, projekteerimisel ning omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi tegemisel esitama kutsetunnistusi või pädevustunnistusi, vaid endiselt võivad ehitada need, kelle senised kogemused, oskused ja teadmised seda seni on teha lubanud.
Võrreldes määrusega nr 108 lisatakse määruse eelnõusse täpsemaks tegevusalaks raudteerajatise ehitusprojekti koostamine.
Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse määrusesse täpsemaks tegevusalaks raudteerajatise ehitamine. Raudteerajatise ehitamise puhul on tegemist EhS-i kohase ehitusloakohustuslike ehitistega seonduva tegevusalaga, mis eristub piisavalt teistest tegevusaladest, nagu näiteks üldehitus, tee ehitamine ja silla ehitamine. Oluline on rõhutada raudteerajatise, mitte pelgalt raudtee ehitamist, sest esimene hõlmab laiemat tegevuste ulatust, nagu näiteks lisaks rööbasteele ka raudteeautomaatika ja kommunikatsioonitehnika ning raudtee kontaktvõrguga seonduvaid tegevusi. Raudteerajatisega seotud tegevusalad on teistest eristatud ka kehtivates kutsestandardites, nimelt diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 ja volitatud raudteeinsener, tase 8.
Elektritöö puhul kaasatakse pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab seadme ohutuse seaduse kohase pädevustunnistusega pädev isik.
Ettevõtja majandustegevusteate eht MTR-i registreeringu kohta saab lähemalt lugeda siit: www.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/ehitus/ehitusettevotja-majandustegevusteade/.
Ehitusinseneride, hüdrotehnikainseneride, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneride ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneride uuendatud kutsestandardite kohaselt võivad edaspidi teatud mahus ehitistele auditit koostada ka EKR tase 7 diplomeeritud insenerid.
See õigus ei laiene aga neile selle taseme kutsetunnistusega inseneridele, kelle kutsetunnistus on antud välja enne 29.11.2018 ehk kuni selle kuupäevani kehtinud kutsestandardite alusel.
Auditit võivad edaspidi teha need isikud, kes taotlevad kutset (ja seda ametiala) või kes taastõendavad (pikendavad) oma olemasolevat kutset standardi uuendatud redaktsiooni (jõustunud 29.11.2018) alusel.
Tööandjatel, hangete korraldajatel jne asjakohastel isikutel tuleb siis edaspidi Kutseregistrist kontrollida, millal on isikule kutsetunnistus väljastatud, kas enne või pärast 29.11.2018 a.
Kvalifikatsiooninõuete sellekohase määruse on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Vaata ka määruse seletuskirja (lk 4, lõik 4).