O*NET, Maailmapank ja USA tööstatistika büroo on maailma tipptegijad oskuste kirjeldamise ja tööjõu prognoosimise vallas. Kohtumine nende asutuste esindajatega andis meile kinnitust, et oleme Eesti oskuste süsteemi üles ehitama asudes võtnud õige suuna ning seadnud adekvaatsed eesmärgid.
Kutsekoja esindus – oskuste neljaliikmeline tiim ja kaks OSKA analüütikut – käisid novembri lõpus USA-s Washingtonis oma teadmisi täiendamas ja töist silmaringi avardamas, et õppida parimatelt, keda oskuste kirjeldamise ja tööjõuprognooside vallas maailmast leida võib.
Oskuste tiimi peaeesmärk oli külastada oma ametivendi US Department of Labor’is, kes alustasid ametite kirjeldamise ning õppimisvõimaluste ja tööturuvajaduste vahendamisega õppuritele, tööandjatele ja tööotsijatele juba veerand sajandit tagasi. Nende platvormil O*NET on üle 900 ametikirjelduse koos pidevalt ajakohasena hoitavate tööülesannete, ametis nõutavate teadmiste, oskuste jm kasuliku infoga. Praegu ollakse ametis tehisintellekti baasil tööriista arendamisega, mille abil luua oskuste klassifikaatorit.
OSKA analüütikutele oli esialgu vast kõige oodatum kohtumine USA riikliku tööstatistika tegijatega (eelmainitud asutuse allüksus Bureau of Labor Statistics), kust nopiti välja päris mitu ideed andmete paremaks kokkupanekuks ja avaldamiseks. Näiteks tehakse seal tööjõuprognoose Eestiga võrreldes oluliselt detailsemate ametialade tasemel, samuti teevad nad lühikesi uuringuid-andmeanalüüse aktuaalsetel teemadel, mille põhjal hiljem andmemudelit täiendatakse. „See kohtumine oli professionaalse statistiku jaoks üks karjääri tipphetki,“ tõdes OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
George Washingtoni ülikoolis kohtusime kahe teadlasega, kes leiavad, et palju kiidetud O*NET-il on ka mitmeid puudusi (nt liigne üldistamine ja keskmistele näitajatele keskendumine, sisendandmete kogumise ja tõlgendamise erinev metodoloogia ning intervall osariikides ja föderaaltasandil, andmekaitsest ja valmis taksonoomiast tulenevad puudused jm), mis ajendas neid välja arendama oma tööriista Leveraging Technology to Link Skills. See põhineb tehisintellekti suurtel keelemudelitel, mis otsib õppekavadest, töökirjeldustest jm asjakohastest dokumentidest tööülesandeid ja oskusi ning lingib need ametitega. Eesmärk on luua dünaamilisem, täpsem ja ajakohasem automatiseeritud tööriist, mis sobiks kasutamiseks kõikjal maailmas ning mis hõlbustaks oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist ja ülekantavust ka riikide üleselt. Selleks otsitaksegi parasjagu rahvusvahelist koostööpartnerit, mistõttu sobis meie külastus sel ajahetkel nende jaoks nagu rusikas silmaauku.
„Tegelikult oli hea meel tõdeda, et kui tundub, et kõigil on AI baasil juba toimivad tööriistad olemas, siis päris nii see ei ole. AI on nii uus asi ja kõik ikkagi katsetavad veel,“ tunnistas oskuste süsteemi analüütik Otto Jõeleht ning rõõmustas vastastikku antud lubaduse üle uusi ideid omavahel jagada. Ehk õnnestub mõne ühise ajurünnaku käigus välja nuputada ka meetod, kuidas oskuste taset hinnata, sest seesama pähkel vajab veel puremist nii siin- kui ka sealpool suurt lompi.
Esimese õhtu tutvumisvisiidist Eesti saatkonda koorusid välja veel kohtumised Maailmapangas ja Eesti sõprusosariigis Marylandis nende tööhõiveametiga, kes täidab osariigi tasandil neidsamu funktsioone (nt integratsiooni- ja sotsiaalprobleemidega tegelemine, tööjõupoliitika edendamine, tööjõu arendamine ja täiskasvanuõpe, tööturustatistika ja analüüsimine), mis meil langevad peamiselt töötukassale, aga ka statistikaametile ja OSKA-le. Suurem osa visiidiaega kuluski Marylandi tööhõiveprobleemide ja sealsete programmide tutvustusele, kuid meie tiimijuhid pikkisid selle vahele väga osavalt ka meie sõnumeid ning tegelikult oldi väga varmad meiega suhteid hoidma ja koostööd tegema. Selleks sai ka teiste ametkondade asjaomaseid kontakte vahendatud. „Tundsime, et oleme justkui mingil Eesti riigi missioonil. Saatkond oli oodanud põhjust suurendada koostööd sõprusosariigiga ja meie teemad tundusid selleks täpselt sobivat,“ rääkis Yngve.
Eriti kõrgetasemelised kohtumised leidsid aga aset Maailmapangas, kus andsime kõigepealt ülevaate Kutsekoja ja OSKA tegemistest, millele järgnesid küsimused ja arutelud nii mikro- kui ka makromajanduse, hariduse, tööturu, oskuste, uuringute jmt teemadel. Oskuste süsteemi arendusjuht Ave Ungro oli meeldivalt üllatunud sellest, kuivõrd hästi olid sealsed tippanalüütikud ja ökonomistid meie kohtumiseks valmistunud ning kui huvitatud väikese Eesti tegemistest ja käekäigust oldi. Kahest tunniajasest kohtumisest jäi ilmselgelt väheks, et kõigile küsimustele ammendavalt vastata ja kõik teemad lõpuni arutada. Seetõttu jäi osa küsimusi veel meili teel vastamisekski. Sellel kohtumisel saime muu hulgas ka põhjaliku ülevaate Poola kogemustest ning kinnituse sellest, kui oluline on eri andmestikke linkide abil kokku ühendava oskuste registri olemasolu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et saime USA oskuste süsteemiga tutvuda nii föderaalsest, osariigi kui ka teadlase vaatevinklist. Väga meeldiv oli näha, et maailma tipptasemel kolleegidega saab oma valdkonna teemadel rääkida kui võrdne võrdsega ning tulime tagasi sisemise kindlustundega, et meie eesmärgid on adekvaatsed, liigume oma oskuste süsteemiga õiges suunas, ajame õiget ja väga vajalikku asja ning häbeneda pole midagi. „Pigem tuleb anda tuld ja veel põhjalikumalt edasi minna. Pole midagi, millega me ei peaks tegelema, pole midagi, mis on üleliigne,“ tõdes Ave.
Rõõm oli lisaks oma õpikohtadele ajada ka Eesti asja laiemalt ning boonusena saime hulgaliselt kontakte, keda kutsuda järgmise aasta suurele oskuste konverentsile. Siinkohal avaldame suurt tänu Washingtoni Eesti saatkonnale eesotsas Iti Pressiga, kes aitas meil mitmeid suuri uksi avada ning väga väärtuslikke ja kõrgetasemelisi kohtumisi kokku leppida.
Mirel Püss, oskuste registri toimetaja