Kvaliteetse hindamise tagamiseks on oluline, et hindamisstandard ja kutsestandardid sisuliselt kattuksid ning et kutsestandardi tegevusnäitajate kirjeldused oleks hindamiskriteeriumitena kohandatud ja hindamismeetodiga seotud.
Kutsekoda pakub tänavu kutse andmisega tegelevatele isikutele koolitust, kus on võimalik omandada täiendavaid teadmisi kompetentsuse hindamise meetodite, hindamiskriteeriumide välja töötamise ja hindamise kvaliteedi tagamise teemadel.
Koolitust “Oskuste hindamine: teoorial põhinev praktika“ viib läbi Einike Pilli, kes on ise andragoog, tase 8 kutse omanik – seega on tal kogemus nii kutse taotlejana, hindajana kui ka koolitajana. Tänu sellele oskab ta näha kutse andmise protsessi eri nurkade alt, osalejate mitmesugustele küsimustele vastata ning osalejaid ka iseendilt küsima panna.
Alljärgnevalt põgus sissevaade teemadesse, mida koolitusel käsitletakse.
Baaskriteeriumid
Kompetentsuste hindamisel on omad baaskriteeriumid.
Valiidsuse kriteerium: hindamismeetodid peavad keskenduma sellele, mida soovitakse hinnata, ning peavad andma teavet kõigi hinnatavate kompetentside kohta. Hindamiskriteeriumid ei saa seada kõrgemaid nõudeid kui on antud erialal vaja.
Autentsuse kriteerium: hindamismeetodid peavad imiteerima vastava kutse tegelikke põhitegevusi ehk töö kirjeldusi.
Terviklikkuse kriteerium: kutse hindamise protsessis on kesksel kohal kõige olulisem osa kutse kompetentsustest. See tähendab, et hinnatud peab saama kõik, mis on oluline ja mille tähelepanuta jätmine on lubamatu. Näiteks kui kirurg teeb tehniliselt perfektse operatsiooni, ent eemaldab vale organi, siis ei saa tema sooritust hinnata terviklikuks.
Lõimingu kriteerium: hindamismeetoditega on seotud nii üldoskuste kui kutsekompetentside tegevusnäitajad.
Optimaalsuse kriteerium: kutsestandardi ja sellele toetuva hindamisjuhendi maht peab olema hoomatav, st seal on kirjas vastava kutsevaldkonna kõige olulisemad üldoskused ja kompetentsid.
Reliaabluse kriteerium: kriteeriumi täitmise tõenduseks on see, kui erinevad hindajad annavad ühe taotleja kohta sarnase tulemuse.
Kas kvaliteetset hindamis aitab tagada see, kui hindajal on kutse, küsisid koolitusel osalejad. Vastus tuli neilt endilt: enam pooldati olukorda, et hindajal peaks ka endal kutse olema, sest mida sa hindad, kui ise ei saa hakkama.
Mis tagab hindamise kvaliteedi?
Hindamisstandard ja kutsestandard peavad kattuma sisuliselt. Tuleb jälgida, et kutsestandardi tegevusnäitajate kirjeldused oleks hindamiskriteeriumitena kohandatud ja selle juures seostatud ka hindamismeetodiga.
Kompetentside hindamiseks tuleb kasutada sobivaid hindamismeetodeid – kas siis portfoolio (mille sees on ka tõendusmaterjalid), praktiline töö, vestlus, test, simulatsioon vms. Erinevaid meetodeid võib kombineerida. Hindamismeetodi valimisel saab abi sellest, kui vaadata, milliseid verbe on tegevusnäitajate kirjeldamisel kasutatud. Hindamismeetodid peaksid ära katma kõik tegevusnäitajad. Oluline on seegi, et hindamisel eristataks kutse tasemeid.
Tagamaks seda, et kompetentsid on kutsestandardis kirjeldatud optimaalselt, tuleb tõhustada kutse andja ja kutsestandardit väljatöötava töörühma vahelist koostööd, leidsid koolitusel osalejad.
Kuidas hinnata üldoskusi?
Oluline on jõuda selgusele, millised on need üldoskused, mida on antud töö tegemiseks tegelikult tarvis. Juba kutsestandarditesse tuleb kirja panna üksnes need üldoskused, mis on minimaalselt vajalikud tagamaks terviklikkust ja mida on võimalik kutse taotlemisel ka hinnata. Reeglina ei saa selliseid üldoskusi olla enam kui seitse. Üldoskuste hindamisel on kaks peamist viisi: läbi kutseala kompetentside hindamise või inimese eneseanalüüsi kaudu.
Üldoskuste tegevusnäitajad, mida ei hinnata, on paremal juhul lihtsalt ilus jutt, halvemal juhul müra, tõdes Einike Pilli.
Analüüsi oma valdkonna hindamisjuhendit
Kas saad vastata „jah“?
- Hindamine imiteerib kutseala keskseid tegevusi
- Hindamisel on tagatud kõige olulisemate kompetentside olemasolu
- Hindamismeetodid katavad kõik tegevusnäitajad
- Hindamiskriteeriumid on seotud hindamismeetoditega ning nende põhjal saab taotlejale anda arendavat tagasisidet
- Üldoskused on hinnatavad läbi kasutatud hindamismeetodite
- Hindamisjuhend on hoomatav ja hindamiskriteeriumid tegevuse käigus jälgitavad
- Hindajatel on kerge leida üksmeelt
Koolitus „Oskuste hindamine: teoorial põhinev praktika“ toimub aasta teises pooles veel kolmel korral. Infot täieneb lehel: https://www.kutsekoda.ee/hindamiskoolitus/
Artikli autor: Maris Saarsalu, Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht