Kutsekoda kirjutas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) senised suhteliselt napisõnalised tasemete kirjeldused laiemalt lahti, et komponentide erisused oleksid selgemini mõistetavamad. Kvalifikatsiooniraamistiku tasemete täiendatud kirjeldused on mõeldud oskus- ja kutsesüsteemis kasutamiseks.
„Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjelduste põhjalikum lahti kirjutamine aitab paremini mõista tasemete sisu ja erisusi,“ selgitas Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht Maris Saarsalu. „Oleme loonud selgema struktuuri, kus teadmised, oskused ja vastutus on tasemeti loogiliselt üles ehitatud. See annab parema aluse raamistiku sisuliseks mõistmiseks rakendamiseks.“ Laiendatud lahtikirjutus on Kutsekoja juhendmaterjal EKR tasemetega paremaks arvestamiseks kutsestandardite koostamisel.
Tasemete kirjeldused on jaotatud kolme peamisse kategooriasse: kognitiivsed oskused (teadmine ja mõistmine), rakenduslikud oskused (praktilised oskused) ning inimeste vahelised oskused (iseseisvus ja vastutuse ulatus).
Tasemete gradatsioon liigub lihtsamalt keerukamale, konkreetselt abstraktsele, juhendatud tegevuselt iseseisvale tegutsemisele, kitsalt spetsiifiliselt laiemale interdistsiplinaarsele lähenemisele.
Kõik tasemete kirjeldused lähtuvad loogikast, et järgmisel tasemel lisandub midagi uut, peamiselt kvalitatiivset. Samas tuleb juurde ka tegevusi, iseseisvust ning analüütilisust. Viimasel, 8. tasemel lisandub rahvusvahelisus ja teadlik järelkasvu panustamine. Sotsiaalne ring laieneb ja avardub, samuti võime loovalt ja samas jätkusuutlikult mõelda.
Üldoskuste kirjeldamisel on jäädud minimalistlikuks, et kirjeldused ei muutuks liialt mahukaks. Inimeste vaheliste suhete alajaotuses on siiski sisse toodud koostööoskus ja eneseväljendusoskus, mis on olulised, et eristada madalamate ja kõrgemate tasemete võimekust.
EKR tasemete lahti kirjutamisel olid Kutsekojale abiks konsultandid Einike Pilli ja Marin Johnson.
Tutvu Eesti kvalifikatsiooniraamistiku laiendatud kirjeldusega SIIN.