Möödunud aastal käis Kutsekojas hoogne töö oskuste registri sisuga täitmisel ning sügisel esitleti avalikkusele oskuste analüüsimise veebitööriista Oskuste Kompass. Käesoleval aastal liigutakse arenduste järgmisse etappi, kus luuakse oskuste süsteemi teenuskeskkond.
Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma tegi Kutsekoja nõukogule ülevaate sihtasutuse mullustest tulemustest ja tänavustest plaanidest. Nõukogu kinnitas Kutsekoja 2024. a majandusaasta aruande.
Randma tõi välja, et tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi loomisel jõuti mullu olulise verstapostini: septembris lansseeriti kahepäevase rahvusvahelise konverentsi raames Oskuste Kompass – oskusi ja ameteid kirjeldav veebitööriist, mis hõlmab ligi 3000 oskust ja 400 ametiprofiili.
2025. aastal jätkub töö oskuste ja ametite kirjeldamisel, kavas on praeguselt hierarhiliselt süsteemilt liikuda edasi oskuste võrgustikupõhisele liigitamisele. Täiendavalt tehakse ettevalmistusi Oskuste Kompassi teenuskeskkonna loomiseks. Välja arendatakse kasutajate personaliseeritud teenuste pakett, sh enesehindamise tööriistad. Tegemist on mitmeaastase arendusega, mis valmib etappide kaupa.
Oskuste ja kutsete süsteemi loomine ning seda toetavate digilahenduste arendamine toimub kutsesüsteemi reformi raames.
Loe lisaks:
Kasutajad on Oskuste Kompassi üles leidnud
Oskuspõhine lähenemine loob silla üle oskuste lõhe
Kutsesüsteem
2024. aastal korraldas Kutsekoda 14 kutsenõukogu tegevust. Tegutses 105 kutse andjat ja 24 koolilõpu kutset andvat õppeasutust. Kutsekoja ülesanne on kutsenõukogude tegevuse korraldamine ja koordineerimine ning järelevalve korraldamine kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle.
Kutse andjate tegevuse toetamiseks korraldas Kutsekoda mõttekodasid ja koolitusi.
Kutseeksameid korraldavad ja kutsetunnistusi väljastavad kutse andjad. 2024. aastal väljastati ligi 16 500 kutsetunnistust (neist 10 875 töömaailma taotlejatele ja 5 578 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile), 1 006 osakutsetunnistust (neist 797 töömaailma taotlejale ja 209 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile) ja 2 431 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 1503 kõrgkooli lõpetajaile ja 928 kutseõppe lõpetajaile).
Võrdluseks: 2023. aastal valjastati 13 271 kutsetunnistust (neist 5 443 kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele), 998 osakutsetunnistust (neist 113 kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele) ja 2 190 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 896 kutseõppe tasemeõppe lõpetaja kutset).
Seisuga 01.01.2025 kehtib 534 kutsestandardit 90 kutsealale. 2024. aastal kinnitati 196 kutsestandardit, millest uusi kutsestandardeid 2, uuendati 104 ja pikendati 92. Uuendatud kutsestandardid on täiendatud digioskuste, üldoskuste ja tulevikuoskustega, võttes muuhulgas sisendit OSKA uuringutest. Viimati kinnitatud kutsestandardid on leitavad kutseregistrist.
Loe lisaks:
Kutsesüsteemi tutvustus
Kahesaja tuhandes kutsetunnistus väljastati kelnerile
Kutseregister
Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude kutsealal kehtivate nõuete kohta, kutsete ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutse andmise kordade ning kutset andvate organite kohta.
2024. aastal tehti kutseregistris kasutajatelt (kutse andjad ja kutseõppeasutused) saadud tagasiside põhjal kasutajasõbralikkust toetavaid arendusi.
2025. aastal jätkub töö kutseregistri töömaailma kutse taotluse halduskeskkonna arendamisel. Keskkond on mõeldud töömaailma kutse taotlejale kutse taotlemiseks ja oma tunnistuste haldamiseks, konkursiga valitud kutse andjale kutse andmise protsessi automatiseerimiseks ja seeläbi mugavamaks muutmiseks ning kutse andmise dokumentide nõuetekohaseks vormistamiseks ning protsessi läbipaistvamaks muutmiseks. Keskkond valmib kava kohaselt aasta lõpuks.
Loe lisaks:
Väljavõtted kutseregistrist
Kutsekoda ootab kutse andjaid taotluskeskkonna arendamisel kaasa rääkima
OSKA
Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.
OSKA tulemusi kasutatakse karjääriteenuste pakkumisel, Töötukassa koolituste ja meetmete kavandamisel. OSKA ettepanekutega arvestab HTM kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel ja koolidega vastavate rahatuslepingute sõlmimisel. Samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolides. OSKA uuringute koostamist korraldab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
2024. aastal jätkus OSKA metoodikate, sh andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika uuendamine.
Kokku avalikustati 2024. aastal kaheksa OSKA tööjõuvajaduse tulevikuvaate uuringut: arvestusala ja ärinõustamine, logistika, perearstiabi, transport, ehitus, farmaatsiatööstus, tervishoid. Avalikustati üks temaatiline uuring: madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes, ning viidi läbi IKT valdkonna seire.
2025. aastal on juba avalikustatud tuuleenergeetika ning välistööjõu vajaduse uuringud, peagi valmib kinnisvara valdkonna uuring. Käimasolevate OSKA uuringutega saab tutvuda siin.
Tänavu täitub OSKA loomisest 10 aastat. Sel puhul on aasta teises pooles kavas konverents „OSKA olla tulevikust samm ees“, kus arutletakse tuleviku prognoosimise võimalikkuse ja vajalikkuse ning OSKA rolli üle.
Välisprojektid
Kutsekoda on EPALE, Europassi Keskuse ja Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) riiklik kontaktpunkt.
Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel.
2024. aastal jätkas Eesti keskus Europassi dokumentide (Europassi CV, keelepass, Euroopa oskuste mapp, kutsetunnistuse lisa, õpirände tunnistus, diplomilisa) tutvustamist erinevatele sihtrühmadele, infosüsteemi haldamist ning koostööd info- ja nõustamisvõrgustikega.
Loe lisaks:
Europassi kommikud 2024: digitunnistused, tööränne ja praktilised lahendused
Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi (EPALE) loomise eesmärk on täiskasvanukoolitajate koostöö arendamine. EPALE pakub võimalust jagada informatsiooni, pidada diskussioone ja vahetada kogemusi. Samuti koondab EPALE kokku üle-euroopalise infovoo viimaste teadusuuringute, seadusandlike aktide, temaatiliste ürituste jmt kohta täiskasvanuhariduse valdkonnas.
Mullu käivitus uus algatus „EPALE koolitajate praktikalabori“. Aasta jooksul kõlas Äripäeva raadio eetris 13 raadiosaadet „Õppetund“. Arendati uusi sisulisi lahendusi, nt EPALE temaatilised sisukogumikud, kus on esitatud toimetajate välja valitud blogipostitused, kursused ja grupid vastavalt sellele, millise EPALE sihtrühma esindaja keskkonda parasjagu sirvib. Sisukogumike mahukam uuendamine on kavandatud 2025. aastal.
Ka EPALE Eesti esindusel täitub tänavu 10 aastat ning seda tähistatakse kahepäevase mittekonverentsiga.